Oli kord auto, kes tahtis näha, kui palju ta maailmas hirmu jaksab tekitada, ning ta läks sõitma.
Garaažist välja tossutades ajas ta väravapostile külge.
See pahandas väravaposti, ning vihaselt ütles ta autole:
„Kas sa pime oled, et ei näe, kuhu sõidad? Sulle peab küll veel viisakat käitumist õpetama!“ Nende sõnadega rõhus ta auto porilaua nässu.
„Köhh, köhh! Sa ei kardagi mind?“ porises auto haavunult ning taganes, et uut hoopi anda. Mõtles aga asja ümber ja tormas tänavale.
Eespool kõnnitee ääres seisis laternapost sirgelt püsti nagu vahisõdur.
„Või nii uhke!“ pobises auto halvakspanevalt. „Peab end vist mõneks kuningaks või kindraliks. No küll ma teda õpetan!“ Ta kihutas vastu posti, nii et ta kaitseraud peaaegu katki pidi praksatama.
„Aitäh sügamise eest!“ ütles laternapost. „Ulakad tänavapoisid olidki oma kritseldustega mu naha kihelema pannud. Nüüd aga tundub üsna mõnus.“
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
