Artemis. Энди Вейер
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Artemis - Энди Вейер страница 6
Kas Keenias on kuningas?
Minu isa on keevitaja. Mida sinu isa teeb?
Lugupeetud Jazz Bashara!
Tere. Mina olen Kelvin ja ma olen ka üheksane. Ma elan koos oma ema ja isaga. Mul on kolm õde. Nad on vastikud ja kaks vanemat annavad mulle peksa. Aga ma saan suuremaks ja ükskord annan mina neile peksa. Ma teen nalja, poisid ei tohi tüdrukuid peksta.
Keenialased räägivad inglise ja suahiili keelt. Meil ei ole kuningat. Meil on president ja riigikogu ja senat. Täiskasvanud hääletavad neid ja nemad teevad seadusi.
Meil ei ole koera, aga meil on kaks kassi. Üks neist käib ainult söömas, aga teine on väga armas ja magab kogu aeg diivani peal.
Minu isa on KSC turvatöötaja. Ta töötab geidis 14 ja vaatab, et ainult loaga inimesed sisse saaksid. Me elame kompleksis firma korteris ja minu kool on ka kompleksis. Kõik, kes KSC-s töötavad, saavad lapsed tasuta kooli saata. KSC on väga helde ja me oleme kõik väga tänulikud.
Mu ema on kodune. Ta hoolitseb laste eest. Ta on hea ema.
Minu lemmiktoit on hot dog. Mis on möks? Ma ei ole sellest kunagi kuulnud.
Mulle meeldivad Ameerika telesaated. Eriti seebiooperid. Need on väga põnevad, ehkki mu emale ei meeldi, et ma neid vaatan. Aga meil on hea internet, ma saan neid vaadata, kui ta ei näe. Palun ära ütle talle. Hahaa. Mida sinu ema teeb?
Kelleks sa tahad saada, kui sa suureks saad? Mina tahan rakette teha. Praegu ma teen raketimudeleid. Lõpetasin just KSC 209-B mudeli. See näeb minu toas väga ilus välja. Ma tahan kunagi päris rakette teha. Teised lapsed tahavad rakettide piloodid olla, aga mina seda ei taha.
Kas sa oled valge? Ma olen kuulnud, et Artemisel on kõik valged. Siin kompleksis on palju valgeid. Nad tulevad igalt poolt maailmast siia tööle.
Kallis Kelvin!
Kahju, et sul koera ei ole. Ma loodan, et sa saad kunagi rakette teha. Päris rakette, mitte mudeleid.
Möks on vaeste inimeste toit. See on kuivatatud vetikad ja maitseained. Seda kasvatatakse siin Artemisel tünnides, sest Maalt toodud toit on kallis. Möks on rõve. Maitseained peaksid sellele hea maitse andma, aga teevad hoopis teistmoodi rõvedaks. Ma pean seda iga päev sööma. Ma ei salli seda.
Ma ei ole valge. Ma olen araablane. See on helepruun. Siin on ainult umbes pooled valged. Minu ema elab kusagil Maa peal. Ta läks ära, kui ma väike olin. Ma ei mäleta teda.
Seebiooperid on igavad. Aga sellest pole midagi, kui sulle meeldivad igavad asjad. Me võime ikka sõbrad olla.
Kas teie majal on aed? Kas sa saad igal ajal välja minna? Mina ei saa välja minna enne, kui ma kuusteist olen, sest see on EVA reegel. Ükskord ma saan ka EVA-litsentsi ja siis ma saan igal ajal välja minna ja keegi ei saa mind keelata.
Rakettide ehitamine tundub hea töö. Ma loodan, et sa saad selle töö.
Ma ei taha tööd. Kui ma suureks kasvan, siis ma tahan rikas olla.
1 EVA – ingl extravehicular activity, ee sõidukiväline tegevus. – Siin ja edaspidi tõlkija märkus. [ ↵ ]
2
Ma ei salli Armstrongi. Kuradi häbilugu, et nii ägeda mehe järgi sai nime nii niru linnaosa.
Seinad kõmasid tööstusseadmete kõrvulukustavast mürast, kui ma Triggerit mööda vanu koridore juhtisin. Ehkki rasketööstus oli viieteistkümne korruse kaugusel, jõudis heli ikka siia. Jäin seisma elutagamiskeskuse juures ja parkisin selle raske ukse taga.
Elutagamiskeskus on üks neid vähestest kohtadest linnas, kus turvaprotokollid päriselt kehtivad. Keegi ei taha, et igaüks sinna sisse saaks. Uksel oli paneel, mille ees Gizmot lehvitada, aga mina polnud muidugi loaomanike nimekirjas. Siitpeale tuli oodata.
Transpordiorderis oli pakk, mis kaalus umbes sada kilogrammi. Pole minu jaoks probleem. Ma suudan tõsta kaks korda rohkem, ilma et higisekski läheks. Maa naised seda öelda ei saa. Nemad peavad muidugi ka kuus korda suurema gravitatsiooniga võitlema, aga see on nende probleem.
Kui mass välja arvata, oli tellimus muus osas ebaselge. Polnud infot, mis see on või kuhu see viia. Ma pidin selle kliendilt välja uurima.
Artemise elutagamiskeskus on kosmosereiside ajaloos ainulaadne. Nad ei töötle süsinikdioksiidi tagasi hapnikuks. Jah, neil on selleks seadmed ja akud, mis vajaduse korral kestaksid mitu kuud. Aga neil on palju odavam ja põhimõtteliselt lõputu hapnikuvaru ühest teisest allikast: alumiiniumitööstusest.
Sanchezi alumiiniumitehas väljaspool linna toodab hapnikku maagi töötlemisel. Põhimõtteliselt tähendab see väljasulatamist. Nad eemaldavad hapniku, et saada puhast metalli. Suurem osa inimesi ei tea seda, aga Kuu peal on lausa tobedalt palju hapnikku. Selle kättesaamiseks on lihtsalt hullult palju energiat vaja. Sanchez toodab kaasproduktina nii palju hapnikku, et nad ei tee sellest mitte üksnes raketikütust, vaid varustavad linna kogu vajamineva õhuga ja lasevad osa ikka ülemäärasena välja.
Nii et meil on tegelikult rohkem hapnikku, kui vaja läheb. Elutagamiskeskus reguleerib voolu, vaatab, et Sanchezi torustikust tulev varu oleks ohutu, ja eraldab kasutatud õhust CO2. Samuti juhivad nad temperatuuri, rõhku ja muid toredusi. CO2 müüvad nad möksifarmidesse, kes kasvatavad selle abil vetikaid, mida vaesed inimesed söövad. Ökonoomsus ikka ennekõike, on ju.
„Tere, Bashara,” kostis selja tagant tuttav hääl.
Kurat.
Manasin ette kõige võltsima naeratuse ja keerasin ringi. „Rudy! Mulle ei öeldud, et saadetis on sinult. Oleksin ma teadnud, siis ma ei oleks tulnud!”
Ma ei hakka valetama. Rudy DuBois on tõsiselt hea välimusega mees. Ta on kaks meetrit pikk ja blond nagu Hitleri märg unenägu. Ta tuli kümne aasta eest Kanada kuninglikust ratsapolitseist ära ja hakkas Artemise turvaülemaks, aga kannab ikka iga päev seda mundrit. Ja see näeb tema seljas hea välja. Väga hea. Mulle see mees ei meeldi. Aga … teate küll … Kui saaks seda teha ilma tagajärgedeta …
Tema on see, mis meie linnas seadusena kehtib. Nojah, igal ühiskonnal on vaja seadusi ja neid kuidagi kehtestada. Aga Rudy kipub liiale minema.
„Ära muretse,” ütles ta ja tõmbas Gizmo välja. „Mul ei ole piisavalt tõendeid, et tõestada sinu salakaubitsemist. Veel.”
„Salakaubitsemist? Mina? Heldene aeg, mister Seadusesilm, on sinul aga imelikud ideed.”
On alles tüütus. Ta on mu järel nuuskinud sellest ühest juhtumist peale, kui ma veel seitseteist olin. Õnneks ei saa ta inimesi niisama deporteerida. Ainult Artemise administraatoril on see õigus. Ja tema ei tee seda, kui just Rudy midagi põrutavat ei esita. Nii et meil on teatav võimude lahusus. Aga mitte kuigi suur.
Vaatasin ringi. „Kus see pakk siis on?”
Ta lehvitas Gizmoga lugeja ees ja tulekindel uks libises lahti. Rudy Gizmo oli nagu võlukepike. See avas sõna otseses mõttes kõik uksed Artemises. „Minu järel.”
Läksin