teha seda, mida vajab ning hakkab endas midagi anatoomiliselt ümber ehitama.
Muidugi on füüsiline keha võimeline ka paljunema. Me räägime praegu sugutungist – alateadlik sund produtseerida järglasi. See peab olema meeldiv, muidu seda ei tehtaks. Arvatavasti on see ainuke nii võimsalt meeldiv tunne teiste füüsiliste tundmiste seas. Meessool kestab orgasm lühikest aega, naistel pikemalt. Kõik vaid selleks, et oleks kindlustatud järglaste saamine ja bioloogilise elu jätkumine. Enamik inimesi peab seda tunnet suurimaks väärtuseks. Viiteid sellele võib ühiskonnas leida kõikjalt, see on võtnud suisa kultuse mõõtmed.
Puhtal kujul ei ole soojätkamise tundel midagi ühist seksiga. Seksiga on seotud hulgaliselt teisi tundeid ja emotsioone. Tunded, mis tekivad silitustest, suudlemisest, näpistustest, seksuaalsest erutusest, hirmust vms. Emotsioonidest nagu heatahtlikkus, meeldivus, sulnidus, aga ka jõhkrus, brutaalsus – erinevaid komplekte on palju. Olulised on ka füüsiline väljanägemine, vanus, hääle tonaalsus, lõhnad jms – need on tõenäoliselt seotud partneri kvaliteetidega, loodusliku selektsiooniga. Inimesel on välja kujunenud oma esimese valiku komplekt ja see varieerub vähe.
Kui ma mäletan õigesti, siis lõbu pärast seksivad vaid inimesed ja paar ahviliiki. Teised liigid teevad seda puhtalt soojätkamise eesmärgil. Seks tervikuna on niisiis keerukas komplekt tunnetest, emotsioonidest ja muudest faktoritest. Põhimõtteliselt meeldiv ja see on võimalik ka ilma partnerita. Aga et paremat looduslikku kogemust ei ole, siis on seks muutunud ka kultuslikuks ning mängib ühiskonnas väga suurt rolli. Loomult loomalik, kuid et alateadvus produtseerib kehalist vajadust periooditi, tuleb tekkinud pingest vabaneda. Seegi on tegelikult väljutamisfunktsioon. Väga suur roll on seksi juures ka teistel loomalikel nähtustel – võimul, samuti ahnusel.
Kui naudingud ja lõbud ära võtta, siis jääb järele lihtne vajadus paarilise järele kolmanda tegemise tarbeks. See on teatud looduslik tung ja tuleneb loodusest enesest. Produtseerida järglast nii, nagu kõik seda soo jätkamiseks teevad. Linnud, loomad, kahepaiksed ja kalad ning isegi taimed teevad seda. Kõik teevad, sest see on füüsilise keha vajadus. Naudingud lihtsalt kaasnevad sellega, aga võivad ka mitte kaasneda. Nii et see tunne, et on vaja kellegagi ühte heita ja sugu teha, on kõigest üks füüsilise keha aistingutest. Naudingud, mis kuuluvad seksuaalsuse juurde, põhinevad aga emotsioonidel. Seksuaalsuse puhul sagedasti ei eristata emotsioone ja keha tundeid üksteisest.
Seksuaalsusega on samas ka väga paljudel probleeme, mis on tingitud alateadvusse salvestunud seksiga seotud valulikest kogemustest.
Nägemine ei tekita tundeid
Füüsiline keha annab paaniliselt tunda, kui tal tekib õhupuudus. Näiteks ei saa sa õhku juurde hingata võib-olla astma või teatud sisemiste krampide tõttu. Võib-olla ujud, lähed vee alla ja ei saa seal hingata või on ruum umbne. Iganes annab füüsiline keha kiiresti sulle teada, et on vaja õhku. Kas tuleb meelde, see on väga eluline aisting?
Järgmine on sügelemise tunne. Vajadus naha pinnal midagi kratsida ja sügada, kui näiteks parm või sääsk hammustab, seegi on seotud füüsilise kehaga, ei ole emotsioonaalne. Kõditunne, mitte kõdiemotsioon, vaid kõditunne, on samuti füüsilise keha aisting.
Füüsiline keha on võimeline tundma vibratsiooni, näiteks kui su eluhoone panna värisema. Tasakaalu hoidmine on seotud raskusjõuga, Maa külgetõmbejõuga, mida sa tunned oma kehaga – see on tasakaalutunne. Keha võib aistida ka helisid, näiteks kui istud kontserdil võimsa kõlari juures, siis tunned, kuidas heililaine käib sinust läbi. See on otseselt seotud helilainete mõjuga sinu füüsilisele kehale, mis koosneb suuremalt jaolt veest. Heli paneb vedelikud kehas võnkuma.
Sul on veel palju võimalusi kogeda erinevates variatsioonides kinesteetilisi aistinguid. Näiteks kui sa paned käe selle peale, mille peal sa istud, siis sa võid tunda, mis tüüpi materjal on su sõrmede all. Kui sa asetad käe riiete peale, mis sul seljas, tunned, et aisting erineb eelmisest. Paned oma sõrme vastu nahka ja tunne on jällegi erinev. See on sinu kinesteetilise taju võime. Kinesteetilise tajumise ampluaa on hästi lai. Loodetavasti õnnestus mul kirjeldada peamiseid olulisi tundeid või tundmiste spektreid ning usun, et sa said aru, et need ei ole emotsioonid.
Nüüd võib küsida, kas nägemine ja kuulmine võivad ka tundeid tekitada. Nägemise aisting ei tekita tegelikult tundeid. Välja arvatud siis, kui on tegu silma häiriva intensiivse impulsiga, näiteks ereda päikesevalgusega. Kui sa vaatad lihtsalt rohelist metsa või sinist taevast, mis ei ole väga eredad, siis see ei häiri, aisting on üks ja seesama. Kui sa aga vaatad päikesesse, siis füüsiline keha otsekohe reageerib valguse eredusele. Samuti, kui sa oled pimedas ja tahad midagi näha, siis pead selleks mingil viisil silmi pingutama. Nii et nägemise osas erilisi tundeid ei ole, neid on väga vähe. Kuulmisega on täpselt samamoodi nagu nägemisega ehk kui heli allikas on väga tugev, siis ta otsekui lõikab, mõjutab kogu kõrvasüsteemi. Siis kogeb keha vastavaid aistinguid, mis on tõesti tunded. Valutunne kõrvas tekib väga kõrgest helist, näiteks keegi karjatab sulle kõrva. Või kui sa kuulad sellist imeõrna heli ja pingutad, siis sel puhul tekib jälle teatud pingutuse tunne. Kui kõrva lööb valu, siis on see tavapärane valuaisting, mis võib olla kehas igal pool, ja sellele võib järgneda teatud emotsioon.
3. MIS ON EMOTSIOONID?
Emotsioonid on vitaalse keha aistingud. Mida tähendab vitaalne keha? Tunnetest rääkides rääkisin füüsilisest kehast. Vitaalne keha on joogateaduse mõiste, mis ei tähista füüsilist keha, ega ole see, mida me tavaliselt oma füüsilise keha all silmas peame. Vitaalne keha on midagi sellist, mis on füüsilisest kehast teatud mõttes eraldiseisev. Kõik need emotsioonid, mida sa tunned, on vitaalse keha protsessid. Mitte füüsilise keha protsessid, vaid vitaalse keha protsessid.
Kui sa oled kuulnud midagi aurast, võib-olla ka tšakratest ja nadi- dest, siis need kuuluvad just selle keha või tasandi juurde. Vitaalne keha koosneb samuti mateeriast, mis on aga märgatavalt peenemakoelisem kui füüsiline keha. Nii et emotsioonid on vitaalse keha nähtused.
Energeetilised nähtused
Kas oled tähele pannud, et ükskõik milline su emotsioon ka ei oleks, liigub see teatud viisil sinu füüsilise keha piirides. Tõuseb näiteks alt üles või laieneb üle kogu keha. Öeldakse, et viha kerkib, kirg kasvab. See tähendab, et kusagil toimub teatud laadi liikumine. Sellepärast me nimetamegi emotsioone vitaalsusteks. Vitaalsus tähendab liikuvust, see tähendab samas ka elu. Nii et praktiliselt kõik emotsioonid liiguvad. Igasugune liikumine on alati tingitud energia olemasolust ehk energia ei saa eksisteerida, kui ta ei liigu. Seega on emotsioonid vaadeldavad ka kui energiad, liikuvad energiad. Nii et kui sa tunned huvi enda energiate vastu, siis siin ongi su esimene energeetiline nähtus – emotsioonid. Kui huvi ei tunne, koged emotsioonide energeetilist mõju ometi. Erinevad energiad on erinevate kvalitatiivsete omadustega ja seetõttu koged erinevaid emotsioone.
Allpool on ära toodud kategoriseeritud emotsioonid. „Apaatsetest” kuni „lõbuni” on tegemist kahju tekitavatega, „julgusest” „rahuni” aga head tegevatega. Leia tuttavaid emotsioone, seosta enda eluga.
Apaatsed. Sillutavad teed allakäigule
Depressioon • Enesehaletsus • Igavus • Inertsus • Kurbus Lootusetus • Hakkamasaamatus • Masendus • Motivatsioonitus • Ohver • Suutmatus • Usaldamatus • Väsimus • Ängistus • Ükskõiksus
Hirmust tulenevad
Ebakindlus • Ebaturvalisus • Foobiad • Hirm tunda valu • Kahtlus Mure • Närvilisus • Paanika • Stress • Surmahirm • Usaldamatus Valu • Ärevus
Uhkus
Armukadedus
