ooo, nii romantiline! Ehk loed põnevusega, kes kelle ära mürgitab. Mõju on vahetu. Emotsioonid mõjutavad sinu sisemaailma kerkides su enesetunnet tegelikult kogu aeg ja pidevalt. Tihti sa ei tea seda lihtsalt. Suhetest ma juba rääkisin, aga kordan veel üle – sinu emotsioonid loovad kõigi teiste ja sinu vahelised suhted.
Emotsioonid ja füsioloogia
Olen sulle rääkinud praegu sinu kahest osast – su füüsilisest ja vitaalsest kehast. Vitaalne keha on sinu osa, mis genereerib emotsioone. Emotsioonid annavad füüsilisele kehale vajalikke, aga ka mittevajalikke impulsse.
Meelde tasub jätta oluline tõsiasi – emotsioonid on võimelised mõjutama füüsilist keha, füüsiline keha aga ei ole võimeline mõjutama emotsioone. See on seaduspära, mis kehtib kõigi inimeste puhul. Emotsioon on siin primaarse mõjuga, füüsiline mõju on alles sekundaarne. Näiteks, kui meil oleks riistapuu, mis väga kiiresti ja efektiivselt registreeriks muutusi sinu verepildis, siis kõigi erinevate emotsioonide puhul saaksime me pisut erineva näidu. See tähendab, et emotsioonist põhjustatuna tekib keha keemias vastav muutus. Sinu füüsilises kehas toimuvad protsessid on enamasti kõik keemilised. Vastavalt emotsioonile, mis sind mõjutab, muutub sinu füüsilise keha biokeemia. Aga biokeemia on midagi sellist, mis on otseses seoses igasuguste füsioloogiliste protsessidega. Muidugi ka närvisüsteemiga.
Oled ju kuulnud, et teatavaid emotsioone nimetatakse mürgisteks emotsioonideks. Tõdetakse: ta ütles mulle nii mürgiselt. On olemas ka teatud emotsioone, mis teevad inimesi kas nooremaks või vanemaks. Ilmselt oled pannud tähele, et need, kes kannatavad pikka aega näiteks depressiooni all, vananevad hästi kiiresti? Kuidas see juhtub? Muutusi, mis toimuvad nende füsioloogias, füüsilisel tasandil, põhjustab teatud liiki emotsioonide pikaajaline mõju. Keha on aga olukordade muutumisega kohanev. Emotsiooni pikaajaline kogemine on olukord, millele keha on sunnitud reageerima ja vastavalt sellele muutuma. See tõestab kõige silmanähtavamalt, kuidas emotsioonid mõjutavad füüsilist keha, vahel väga-väga drastiliselt.
Ehk on sul näide emotsioonide keha muutvast mõjust ka oma elust võtta?
Mõne inimese puhul öeldakse, et üleöö on juuksed halliks läinud. Ega juuksed iseeneslikult ju värvi muuda. Kui vaatame seda inimest emotsioonide valguses, siis näeme, et juuste värvimuutusele eelnes mingi väga intensiivne emotsioon. Tavaliselt me ei keskendu emotsioonidele, ütleme, et tal oli mingi õnnetus, mingi tõsine jama. Kuid õnnetus ega väline jama ei tekita sellist muutust ilma sinu sees sündmusega resoneeruvate emotsioonideta. Nii et emotsioon on antud näite puhul hallide juuste tekkimisega otseselt seotud. Olen kuulnud vanu inimesi ütlemas, et murest tuli pähe kõõm. See on jällegi otsene seos emotsioonide ja füüsilise keha vahel. Rääkimata sellest, et emotsioonid kas tõstavad või langetavad vererõhku. „Ma ei tohi vihastada, siis vererõhk tõuseb” või „ma olen nii uimane, pean hakkama natuke aktiivsemalt liikuma”.
Mida teeb ärevuse emotsioon? Süda töötab, mis hirmus, higi voolab. Mida teeb viha, raev, rahulolematus? Keha valdab füüsiline pinge, kas võitlusvalmidus või valmisolek ära joosta. Hirm on otseselt seotud füsioloogiaga. Füüsilisele kehale emotsioonide kaudu ohtlikuks tunnistatud olukordades tekib väga huvitav nähtus. Siseorganid tõmmatakse kokku ning veri pressitakse perifeeriasse, lihastesse, et anda neile vere kaudu liikuvate toitainetega võimsust juurde. Aju mõlemad suured poolkerad lülitatakse välja, aktiveeritakse instinkte juhtiv väikeaju selleks, et saaks olukorrale reageerida võimalikult kiiresti ja jõuliselt.
Nii et emotsioonide mõju füüsilisele kehale on otsene. Ka suurema osa füüsilise keha haigustest põhjustab ilmselgelt emotsioonide otsene või kaudne mõju. Kroonilised emotsioonid on sellised, mis on sinu elus sagedasti kasutatavate emotsioonide komplekt – iseloom. Igale inimesele on näkku kirjutatud, mis emotsioonid on tema elus valitsevad.
Tahan öelda, et kui sa vabaned teatud emotsioonidest, siis tänu sellele, et füüsiline keha on täiesti autonoomne ja saab ise hakkama ka ilma emotsioonideta, korrastab füüsiline keha ise enda füsioloogilised protsessid. Keha teeb ennast ise korda, kui teda pidevalt mingite krooniliste emotsioonidega ei ruineerita. Kui see näide tuua füüsilisse maailma, siis näiteks, kui sa süstemaatiliselt ei jäta oma sõrme igal hommikul ukse vahele, siis saab ta sul terveks. Muidugi, kui sõrm pole juba lootusetult vigastatud.
Emotsioonid ja arukus
Siin on välja toodud joonis (joonis 1 lk 51), mis näitab illustratiivselt sinus oleva ratsionaalsuse ja irratsionaalsuse vahekorda. Taiplikkuse ja mittetaiplikkuse, arukuse ja mittearukuse vahekorda.
Joonise vasakule poole on kirjutatud ratsionaalne, paremale poole irratsionaalne. Ratsionaalne ei tähenda siin matemaatilist võimekust, vaid see tähendab arukust laiemalt. Kõige tavalisemat arukust, taiplikkust, intuitiivsust, inspiratsiooni. Irratsionaalne pool on selle vastand – ei saa midagi aru, mingit taipamist ei ole, intuitsiooni ei ole, kõik lihtsalt kulgeb emotsionaalselt ja reflektoorselt.
Maksimaalselt avatud vasakpoolne ala, mida tähistab ülemine rõhtjoon, tähendab seda, et maksimumis olev emotsioonitus võimaldab piiramatut taiplikkust, piiramatut arusaamist, intuitsiooni, inspiratsiooni, ehk siis maksimaalset ratsionaalsust. Kolmnurga tipp paremal kujutab sel juhul minimaalset irratsionaalsust. Alumise skaalapulga all olevate aladega on vastupidi – kui emotsioonid on maksimaalselt üleval, on irratsionaalsus sinus praktiliselt lõpmatu ja seega ratsionaalsus olematu.
Skeem näitab piltlikult, mis toimub igaühe igapäevases elus. Ta illustreerib ratsionaalsuse ja irratsionaalsuse vahekorda. Skaalapulk esimesel joonisel on jäänud seisma inimesena olemise paremas faasis, milleks on maksimaalne ratsionaalsus. Tuletan meelde, et see, millest ma räägin, ei ole dotseeriv ratsionaalsus, vaid see on maksimaalne arukus, mis ei ole kunagi kuiv või tuim. Seisund, milles on alati hästi mõnus, sest leiad kõigile olukordadele parimad lahendused ja arusaamised. Ratsionaalne maksimum tähendab ka ju piiritut arukust. Kui me räägime ellujäämisest kui sellisest, siis tähendab see ellujäämist igas olukorras. See on maksimaalne potentsiaal, mida sa inimesena omad.
Joonis 1
Kui ma paneksin joonisel skaalapulga iseseisvalt üles-alla liikuma, illustreeriksin seda, mis tavaliselt igapäevases elus juhtub, vahel suisa sekundite jooksul. Ülemise rõhtjoone asend märgib piiritut geniaalsust ja piiramatuid võimalusi. Vastandasendi kohta ütleme, et inimesel puudub ratsionaalsus. Kõige drastilisem on taoline seisund siis, kui inimene on täiesti purjus või droogide mõju all, täiesti arutu. Kui sellise inimese käest küsida, miks ta teeb seda, mida ta just teeb, siis vastuseks ei saa talt mitte midagi ratsionaalset, ainult mingeid segaseid emotsionaalseid häälitsusi.
Kui inimene on täitsa endast väljas ja sa räägid talle, et sina ei ole toimuvas tegelikult süüdi, kas ta võtab seletused vastu? No ei võta mitte. Või kui sina oled nii-öelda endast väljas, mingis tugevas emotsioonis, armunud näiteks, siis oled otsekui põrunud, pime. Kõik kõrvalt ütlevad sulle, et no vaata ikka seda asja ka, aga sina teed oma otsused emotsioonidest ajendatult. Läheb mõni aeg mööda, emotsioon vaibub, pulk joonisel tõuseb üles ja sa hakkad nägema, aru saama, mida sulle räägiti. Hakkab ilmnema objektiivne tõde ja siis tekivad sinus järgmised uued emotsionaalsed protsessid nagu pettumus või pahameel. Ja pulk langeb taas allapoole. (Vaata joonis 1 lk 51.)
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив
