„Ma lihtsalt ei saa ...” pomisesin ma, julgemata talle otsagi vaadata. Lõin ühe paku kaheks ja tundsin, kuidas kleit selga kinni kleepub. Kõigest hoolimata oli ta ju vastava eriala arst. Kindlasti on paljud naised temalt sama palunud, märksa vähem tõsiselt võetavatel põhjustel kui need, mis ma talle kokku valetasin.
Ta astus sisse ja võttis mul kirve käest. Justkui peaks ta mind poolearuliseks. „Kui sa lapse alles jätad ...” ütles ta minu käest võetud tööriista silmitsedes ja riputas selle siis puukuuri kõige kõrgema konksu külge, kuhu ma ei ulatunud. Ta läks uuesti välja päikese kätte, nagu tahaks ta enne lause lõpetamist meie vahele teatud distantsi tekitada: „... siis hoolitsen teie mõlema eest.” See lubadus oli nii tohutu, peadpööritavalt suur. Tema jaoks nähtavasti siiski mitte, ta seisis oma puldankingades kindlalt maapinnal, keerutas kuldkella randme ümber ja lükkas laubale kippuvad, kenasti lõigatud tuhkblondid juuksed päevitunud käega tagasi. Oleksin pidanud vist mõtlema, et see käigu pealt antud lubadus on liiga hea, et tõsi olla, ent selle asemel püüdsin hoopis tulevikku ette kujutada: kuidas ma jään siia, liivaluidetel kõrguvasse majja, ma pean loomulikult üle kolima Ivani magamistuppa, ja laia voodi jalutsis hakkab seisma häll lapsega. Viimane mõte oli murettekitav, aga pakkumine kehtis ju mõlema või ei kummagi kohta, see oli selge.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
