ära ja teatas, et see on konfiskeeritud, kuna pardal valitseb alkoholikeeld.
„Alkoholikeeld?” küsis Julius.
Alkoholikeeld? mõtles Allan ja vähe puudus, et ta oleks palunud luba korvi tagasi minna.
„Härrased, kahe tunni pärast kuulatakse teid üle. Esialgu ei kahtlustata teid üheski kuriteos, ent see võib veel muutuda. Kavatsen teid isiklikult üle kuulata. Esimene küsimus on, kes te olete ja miks te otsustasite avamerel punutud korvis ringi ulpida. Koos pudeli šampanjaga. Aga sellest kõigest räägime hiljem.”
Seejärel pöördus kapten Pak esimese tüürimehe poole, kes sai kuulda, et ta peab oma asjad kokku korjama ja alla meeskonna juurde kolima, sest ohvitserikajut võetakse tema käsutusest ära. Selle asemel majutatakse sinna need kaks võõrast meest. Lisaks tuleb esimesel tüürimehel hoolt kanda, et kajuti ukse taga oleks pidevalt valves üks madrustest – kui tüürimees ei otsusta ise valvesse asuda–, et härrastele mingit kahju ei sünniks või et nad ise midagi kahjulikku välja ei mõtleks.
Esimene tüürimees andis au. Ta polnud asjade arengu üle sugugi õnnelik. Minna meeskonna hulka kahe vana kahvanäo pärast ... ei, kapten oleks pidanud nad merre jätma. See saab lõppeda ainult sama halvasti, nagu see algas.
Kapten Pak Chong-un aimas, et ees ootavad probleemid. Ta kontrollis veel kord kapteni kajuti lukustatud seifi sisu. Võti rippus tal kaelas keti otsas.
Seif sisaldas kõiki ette nähtud logiraamatuid, ühte mereseaduse eksemplari ja portfelli pliisse pakitud nelja kilo rikastatud uraaniga.
Ülesande täitmine, mille ta Suurelt Juhilt isiklikult oli saanud, oli praegu veel kõigest kolme ööpäeva kaugusel. Ülesande taeval ei paistnud ühtegi pilve. Kui seda sõna-sõnalt võtta. See tähendas nagu alati, et ameeriklaste satelliidid hoidsid tal silma peal. See oli ju tegelikult pilv, ehkki piltlikult öeldes. Teiseks samasuguseks olid kaks võõrast meest tema seina taga esimese tüürimehe kajutis.
„Võeh,” võttis kapten Pak kogu loo kokku ja kõndis naaberkajutisse.
Ta vahtis valvurile nii kaua vihaselt otsa, kuni too taipas kaptenile ukse avada. Kapten heitis valvurile taas kurja pilgu, lõpuks sulges too ukse.
„Mu härrad, aeg on ülekuulamisega alustada,” ütles kapten Pak Chong-un.
„Tore,” ütles Allan.
Kongo
Kongo on Aafrika suuruselt teine maa, kus on alati olnud rikkalikult eeskätt kahte asja: loodusvarasid ja viletsust.
Kõige viletsam oli olukord siis, kui Belgia kuningas Leopold II pidas riiki oma isiklikuks kummipuuistanduseks. Ta laskis orjata kõigil, keda ta vähegi kätte sai, tappes kokku ligi kümme miljonit inimest. Terve Rootsi jagu rahvast. Või kui soovite, siis terve Belgia jagu.
Kui Kongo palju raskeid aastaid hiljem iseseisvaks sai, sattus presidenditoolile keegi Joseph Mobutu. Kuulsust kogus ta peamiselt sellega, et müüs oma maa rikkusi sellele, kes kõige rohkem altkäemaksu andis, jättis raha endale ja võttis endale nimeks Kõikvõimas Võitleja, kes tänu oma vastupidavusele ja üüratule võidutahtele kõnnib võidult võidule ning jätab tuleleegid oma jalajälgedesse.
See vend – mõtles USA – on Kongo ja Aafrika tulevik.
Seega istus Kõikvõimas Võitleja tänu CIA lahkele toetusele aastakümneid võimu juures. Kummit asendas uraan kui kõige huvitavam loodusvara. USA sai Hiroshima ja Nagasaki aatomipommide jaoks uraani just nimelt Kongost, tänuks abi eest toetati aga Kongo tuumauurimiskeskuse rajamist Kõikvõimsa ja tulejälgede jätja juhtimisel. Pole kindel, kas see ikka oli USA läbi aegade kõige andekam poliitiline otsus.
Riigis, kus eranditult igas valdkonnas valitses korruptsioon, kadus suurtes kogustes rikastatud uraani. Osa sellest ilmus siin ja seal välja ning toimetati turvalisse kohta, teadmata kogus oli aga kadunud ja jäi kadunuks.
Aeg möödus. Läänemaailma tähtsaimad julgeolekuteenistused ei jaksanud enam otsida midagi, mida nagunii polnud võimalik leida. Jäi üle vaid takistada uute koguste jõudmist mustale turule. Nii mõnigi operatiivüksus lohutas end sellega, et kadunud uraan muutub ju iga aastaga üha lahjemaks.
Saksa liidukantsleri Angela Merkeli teadmised olid aga põhjalikumad, mistõttu ta ei suhtunud sellesse sama lootusrikkalt. Proua Merkel oli võrreldes enamiku maailma juhtidega juba vana kala ja arvestas järgmisel sügisel tagasivalimisega. Tema keemikutaust ütles talle, et teda küll enam pukis pole, kui saabub päev, mil kadunud isotoop tema riigile enam ohtlikuks osutuda ei saa. Kuuekümne kolme aastasena ja pärast kahtekümmet kaheksat aastat poliitikas oli tal veel paljugi pakkuda. Ent tema enda poolitusaeg oli siiski tunduvalt lühem kui rikastatud uraani neli koma viis miljardit aastat.
Põhja-Korea
Kim Jong-un ei tahtnud kunagi saada selleks, kes temast sai. Tegelikult olid kaks vanemat venda temast järjekorras eespool, ent üks ei andnud end kätte, kuna võttis oma perekonna kaenlasse ja pages valenime all riigist Tokyosse segadust tekitama. Selle järel veel ka Disneylandi – kaks valet valikut kahest võimalikust. Vanuselt järgmist venda pidas isa Kim Jong-il liiga nõrgaks. Eeskätt tähendas see tema kahtlustamist homoseksualismis. Armastatu valik seatakse nii mõneski kohas küsimärgi alla.
Isa Kim oli juba küpses eas, kui tal tuli Igavese Presidendi Kim Il-sungi koht üle võtta, ilmselt plaanis ta ka oma noorimale pojale samasugust pikka sisseelamisperioodi. Elus on aga see probleem, et nii võimukandjad kui ka lihtsad inimesed surevad siis, kui nad surevad. Ootamatult avastas kahekümne viie aastane poeg, et tal tuleb hakata äsja lahkunud isa pärandit edasi viima. Tegelikult olid ootused veelgi suuremad, sest isa läks ajalukku juhina, kes tühja kõhtu kannatanud rahva tõeliselt nälgima pani.
Noorest Kimist sai mõne kuu jooksul tubli Game boy-mängija asemel kolme tärniga kindral. Rahvusvahelised analüütikud ei andnud talle palju lootust. Kutsikast ülemjuhataja armeele, mille eesotsas oli rida karastunud ohvitsere, kaasa arvatud kutsika lihane onu – see ei saa ju ometi hästi lõppeda?
See ei lõppenudki hästi. Tähendab, onu ja kindralite jaoks. Võimalik, et nad haudusid mingeid plaane, aga enne kui need teoks said, olid kõik ohvitserid kõrvaldatud. Noor Kim osutus meheks, kellega ei tehta nalja ja keda ei saa kamandada. Onu mõisteti surma muu hulgas oma naisele truudusemurdmise eest. Kaheteistkümneleheküljelises kohtuotsuses ei puudutatud sõnagagi fakti, et noore Kimi isa sai kolme eri naisega viis last.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными
