see vajab kohendamist, kui tahame oma akadeemilise nivooga ülejäänud Euroopaga tasemel olla. Haridusministrina adra taha asudes pidas ta enda kohuseks hariduspõllu vagusid panna õigesse suunda minema.
Nõnda hakkaski lehtedes ilmuma vihjeid uue haridusministri uutest kavadest. Poleemika nende üle kasvas peatselt laialdaseks. Õppetööd alustavate noorukite pered tundsid rohkem kui hajameelset uudishimu nende uudiste suhtes. Esialgsed teated toetasid arvamust, et Reaalkooli tulevast 54. lendu, kuhu minagi nüüd kuulusin, ei puuduta erilised muudatused. Olin õnnelik, et tõenäoliselt lõpetan gümnaasiumi vana korra kohaselt viie aastaga, seega kevadel 1939. Samuti polnud põhjust kahelda, et kanname algusest lõpuni seda must-kuldset vormimütsi, mida väga stiilseks
peeti.
Aja arenedes osutusid need lootustele põhinevad mõtete hellitamised purunenud soovunelmateks. Olime alahinnanud energilise ja kärsitu Nikolai Kannu tormilist teotahet uuenduste rakendamisel.”211
1933/34. õppeaastaks oli keskkoolide arv 1929/30. õppeaastaga võrreldes vähenenud 83-lt 67-le, õpilaste arv 15 663-lt aga 11 895-le ning õpetajaid oli 1 457 asemel 1 106. Kui aga võrrelda 1924/25. õppeaastaga, siis oli keskkooliõpilasi 36,5% võrra (6 826) vähem.212
Soovitatud ja lubatud õpikud Reaalkoolis
Kolmekümnendail aastail püüti hakata ohjama ka õpikute üllitamist ja kasutamist. Seda tunnistab kesk- ja kutsekoolidele kasutamiseks soovitatud ja lubatud õpperaamatute alltoodud järjekordne nimekiri 1933. aastast. 1920. aastatega (vt. eespoolt) võrreldes näitab alljärgnev valik, kuidas oli tollane koolikirjandus edasi arenenud ja milliseid autoreid olid vahepeal juurde tulnud.
Alljärgnevaid õpikuid kasutasid ka realistid.
Eesti keel – A. Saareste „Valitud eesti rahvalaulud”, E. Muuk „Lühike eesti keeleõpetus” I, E. Muuk, M. Tedre „Lühike eesti keeleõpetus” II, K. Mihkla „Lühike eesti kirjanduse ülevaade” I–II vihik, E. Vilde „Külmale maale”.
Matemaatika – G. Rägo „Matemaatika tööraamat keskkoolidele. Algebra I kl. kursus”, G. Rägo „Matemaatika tööraamat keskkoolidele. Algebra II klassi kursus”, G. Rägo „Matemaatika tööraamat keskkoolidele. Algebra III klassi kursus”, G. Rägo „Matemaatika tööraamat keskkoolidele. Analüüsi alged IV klassi kursus”, O. Pärli „Ruumi algõpetus I”, O. Pärli „Ruumi algõpetus II”, O. Pärli „Ruumi algõpetus III. Stereomeetria”, O. Pärli „Algebra ülesannete kogu I”, A. Borkvell „Trigonomeetria õpperaamat kesk- ja kutsekoolidele”, A. Borkvell „Analüütilise geomeetria õpperaamat keskkoolidele”, A. Borkvell „Logaritmiline liineal”.
Maateadus – J. Kents „Välisilmajaod. Maateaduse õpperaamat keskkoolide I klassile”, J. Kents „Euroopa. Maateaduse õpperaamat keskkoolide II klassile”, J. Kents „Eestimaa maateaduse õpperaamat keskkoolide III klassile”, E. Markus „Maateaduslikke ülesandeid koolidele. Euroopa.”
Kosmograafia – J. Lang, D. Rootsmann „Kosmograafia koolidele ja iseõppimiseks”.
Ajalugu – H. Kruus „Eesti ajalugu kõige uuemal ajal I”, H. Kruus „Eesti ajalugu kõige uuemal ajal II”, H. Kruus „Eesti ajaloo lugemik III”, P. Hinnov „Üldajalugu keskkoolidele. Vana aeg”, E. Asson „Vana aeg”.
Loodusteadus – J. Lang, V. Erlemann „Füüsika keskkoolidele III, IV”, E. Kilkson „Füüsika praktilised tööd keskkoolis”, A. Vaga „Botaanika õpperaamat keskkoolidele”, A. Audova „Inimese anatoomia ja füsioloogia õpraamat”.
Majandusteadus ja kodanikuõpetus – J. Adamson „Majandusteadus keskkoolidele ja eneseharimiseks”, R. Kleis, R. Rägo „Majandusteadus ja kodanikuõpetus keskkoolidele”.
Saksa keel – J. Stein, H. Wachmann Saksa keele grammatika” I, E. Vildenbruch „Archambauld”, P. Keller „Der Ausflug”, C. Meyer „Das Amulett”, M. Bülow „Die Glücksuhr von Wölfis” j.t.
Ladina keel – A. Herman „Scriptores Latini I, II”.
Joonistamine ja joonestamine – L. Sapotzki „Kujutava geomeetria ja konstruktiivse perspektiivi algõpetus” I anne.213
Keskkoolide uus tüüpõppekava ja uued koolitüübid Reaalis
1934/35. õppeaastaks kehtestati keskkooli uue õppekava määruse põhjal värske õppekava (tabel 9), mida tuli hakata I klassist (5. õ.-a.) alates ellu viima. III klassis (7. õ.-a.) nähti algaval ja järgmisel (1935/36) õppeaastal ette suurendada loodusteaduse ühe ja esimese võõrkeele mahtu samuti ühe tunni võrra. Samaaegselt vähendades usuõpetust ja võimlemist, kumbagi, ühe tunni võrra. IV klassis (8. õ.-a.) tuli 1935/36. ja 1936/37. õppeaastal samuti suurendada esimese võõrkeele tunde kahe ning kahandada ühe võrra nii usuõpetuse kui ka võimlemise tunde. V klassis (9. õ.-a.) nägi määrus ette 1936/37. ja 1937/38. õppeaastal kasvatada ajaloo tunde ühe ja esimese võõrkeele tunde kahe võrra. Vastukaaluks jäid nii usuõpetus, võimlemine kui ka joonistamine-joonestamine ilma ühest tunnist.214
Õpetajate üldkongress võttis 1934. aasta augustis vastu otsuse, et uue keskkooli I (5. õ.-a.) ja II klassi (6. õ.-a.) ning algkooli 5. ja 6. klassi õppekavad tuleks sedavõrd ühtlustada, et ka algkoolilõpetajail oleks võimalik õppimist jätkata keskkooli II klassis (7. õ.-a.).
Riigivanema 26. juuli 1934. aasta otsusega tuli Reaalis lisaks tegevust jätkavale gümnaasiumile avada ja võtta avalike keskkoolide võrku Linna Poeglaste I Keskkool ning panna seal 1. augustist 1934 tööle üks I (5. õ.-a.) ja kaks III klassi (7. õ.-a.), 1. augustist 1935 üks II (6. õ.-a.) ja üks IV klass (8. õ.-a.) ning 1. augustist 1936 üks V klass (9. õ.-a.).215
1934/35. õppeaasta sügisel Reaalis tööd alustanud Poeglaste Keskkooli äsjaavatud I ja III klassis soovitati uute asjakohaste õppekavade ning õpikute koostamiseni kasutada algkooli 5. ja gümnaasiumi I klassi (7. õ.-a.) õpperaamatuid. Sügisel saadi koolivalitsuselt I ja III klassile ajutised õppekavad, mis olid n.-ö. raamkavad üksnes 1934/35. õppeaastaks. Kooliaasta jooksul pidi ministeeriumi asjaomane toimkond määratlema raamkava kogu viieklassilise (5.–9. õ.-a.) keskkooli jaoks.
Keskkoolide tüüpõppekava 1934/35. õppeaastaks216 Tabel 9
| Klassid / nädalatunnid | ||||||
| Õppeained | I klass5. õ.-a. | II klass6. õ.-a. | III klass7. õ.-a. | IV klass8. õ.-a. | V klass9. õ.-a. | Kokku |
| Emakeel | 5 | 5 | 4 | 4 | 4 | 22 |
| Matemaatika:* aritmeetika* algebra* geomeetria | 4– | 22– | –22 | –22 | –22 | 20 |
| Loodusteadus: | ||||||
| * botaanika ja zooloogia | 2 | 2 | 2 | – | – | (6) |
| * keemia | – | – | – | 2 | – | (2) |
| * taimeanatoomia ja füsioloogia | – | – | – | 1 | – | (1) |
| * inimese anatoomia ja füsioloogia ning tervishoid | – | – | – | – | 2 | (2) |
| Füüsika | – | – | – | – | 3 | 3 |
| Maateadus ja kosmograafia | 2 | 2 | 2 | 2 | – | 8 |
| Ajalugu koos kodanikuteadusega | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Usuõpetus | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| I võõrkeel | 5 | 5 | 4 | 4 | 4 | 22 |
| II võõrkeel | – | – | 4 | 4 | 4 | 12 |
| Joonistamine ja joonestamine | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Võimlemine | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Riigikaitseõpetus | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Laulmine | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 5 |
| Kokku | 29 | 29 | 31 | 32 | 32 | 153 |
