Vaata, lapsuke, edasi on nii, et elu võib olla ilus, aga võib ka mitte olla.“
„Mida see tähendab? Kas on siis ilus või ei ole? Ma ei taipa midagi. Kas teil vanaisaga oli ilus ... armumine?“
„Oo-jaa, meil oli. Me sobisime sinu vanaisaga hästi kokku elama,“ vastas memm ja naeratas soojalt. Tema pilk muutus alati hetkeks säravamaks, kui ta vanaisast rääkis.
„Noh, siis on hästi. Ma usun, et kõik armumised ongi ilusad. Armastus üldse on ilus, on ju, vanaema?“
„Jah, armastus on ilus ... aga vahel võib ka liialt valus olla. Tirtsuke, armastus on nagu ... töö, mis ei lõppe otsa. Näiteks rohisid sa täna kenasti umbrohust puhtaks lillepeenra, kui aga vihma tuleb, kasvab umbrohi jälle kiiresti tagasi ja siis tuleb see uuesti välja kitkuda. Mõni jurakam tuleb koos juurtega välja kaevata, sest muidu hävitab see suure osa minu lilledest. Armastusega on samuti, töötad selle nimel, hoolitsed, hoiad ja kastad …
mõne aja pärast uuesti ... ja uuesti ... ja taas uuesti. Töö ei saa ilmaski valmis. Kui me armastuse eest ei hoolitse, siis see võib närbuda, laguneda ja lõpuks kõduneda. Armastus ei ole iseenesest ... oh lapseke, kuidas seda nüüd seletatagi ... esialgu küll armastus tekib iseenesest, ent vaid iseeneslikkusele edaspidises suhtes lootma jäädes võib kiirelt pettuda. Tegelikult pead sa igal hommikul midagi otsustama, kui elad kellegagi koos.“
„Mida otsustama?“ küsis Kerstin mõistmatult ja võttis veel tüki kooki.
„Armastada. Sa pead otsustama armastada oma kaasat. See hoiab koos. Elus tuleb ikka ette igasuguseid asju – ka valu ja võib-olla isegi teineteisest võõrdumist, ent kõigest on võimalik üle saada. Tuleb valida – olla armastav.“
„Armastus polegi siis nii kerge. Tead, kui see sinu jutu järgi nii raske töö on, miks siis inimesed üldse viitsivad sellega jännata? Mina vist küll ei tahaks aina tööd teha ja rügada ... Heh, vanaema, sina ikka armastad seda viimast sõna tihti kasutada. Tead, mida mina arvan – üksi elada on vist ikka kergem. Mulle küll meeldiks üksinda elada.“
„Noh, kust nüüd siis äkki selline mõte sulle pähe tuli? Inimene pole loodud üksikuks, vaid talle on ikka seltsilist vaja. Sinu emal on olemas su isa, minul oli vanaisa. Küll sinagi enda kõrvale kellegi leiad, kellega oma elu jagada, ära sa sellepärast nüüd küll praegu muretse! Hetkel oled noor ja lihtsalt armuda ongi ilus.“
Kerstin aga sööb vaikides kooki. Ta mõtleb pingsalt, et vaid iseendaga koos elada on küllalt vahva. Just. Armumine on küll ilus, aga kui edasi enam ei ole, milleks siis üldse pingutada? Kerstin arutleb, et kui vaid armuda, siis jääbki kõik ilus. Rasket tööd ta küll ei soovi. Tema tahab kerget elu!
***
Äsja täisealiseks saanud Kerstin on lõpetanud keskkooli ning edasi plaanib ta minna õppima ülikooli. Nooruke naine on põnevatest ootustest tulvil. Ta on siiralt naiivne ja ootevalmis, mis põnevaid üllatusi on elu talle valmis pakkuma. Kerstin on veendunud, et ainult head üllatused tulevad, sest on ta ju need igati ära teeninud. Miks peakski ta midagi vähemat ootama? Kerstin on väga enesekindel ja teab, mida ta väärt on – loomulikult vaid parimat ja ta on valmis selle järele haarama. Ta on tugev isiksus ja vägagi otsusekindel. Tema ei pea sobituma maailma, vaid maailm peab tiirlema ümber Kerstini ja sobituma temaga.
Tuleb olla sihikindel ja teada, mida elult tahta, selles on Kerstin juba ammugi veendunud. Ta on kogenud, et kui ei tea, siis teised lükkavad sind siia-sinna ja lõpuks oledki seal, kus teised tahavad. Kerstin nii enam ei soovi. Aitab vanemate ja õpetajate pealesurutud soovidest ja tahtmistest ning sõprade suunanäitamistest. Nüüd astub Kerstin ise teadlikult oma sammud just nõnda, kuidas tema soovib ja sinna, kuhu vaid tema ihkab.
Hetkel on suvi, nii et Kerstin plaanib raskest viimasest kooliaastast puhata. Kaheteistkümnendas klassis ta muud enam ei kuulnudki, kui koolis õpetajate näägutamist ja kodus vanemate vingumist, et just see viimane aasta on kõige tähtsam, otsustavam ja määravam noore inimese tulevikus ja bla-bla-bla. Samasugust epistlit kuulis ta veel ka lõpuaktusel, kus direktor rääkis eesmärkidest ja lootustest ning ei tea, millest veel, sest Kerstin nagunii ei viitsinud süveneda, kuna tema, nagu ka kõigi teiste noorte mõtted olid juba ammuilma eesootava suure peo juures. Noored olid lõpmatuseni tüdinud ja väsinud rasketest ja tüütutest eksamitest ning nutsid taga „raisku“ läinud tunde, mis kulusid nõmedale tuupimisele. Enamus õpitust oli nagunii peale eksami sooritamist mälust kustunud. Pinge oli suur ja närvid viimseni pingul kuni viimase eksamini.
Nüüd aga ... Lõpueksamid on Kerstinil edukalt sooritatud, nii et nõmeda piina võib täielikult ära unustada. Enam pole mõtet tahapoole vaadata, vaid ikka tuleb pilk kindlalt ja otsustavalt vaid ettepoole suunata – tulevikku. Kui põnev! Tulevik näib nii suur ja lai, nii kauge ja igavikuline. Kogu elu ... lausa terve elu on rõõmsalt ootamas ees! Nõnda võib nooruke naine rahumeeli elu nautima hakata.
Kerstinil on palju sõbrannasid. Kõige lähedasemate nimed on Liisi, Kätlin ja Loore. Sõbrannad on kõik kaksteist aastat ühes klassis käinud. Tüdrukud on koos paljugi läbi elanud ja seega on nad vägagi kokku kasvanud. Nad usaldavad üksteist ja plaanivad peale keskkooligi kindlasti edasi sõbrustada, vähemalt nii on nad lõpupeol kindlameelselt, käsi südamel, tõotanud. Nad kõik olid pühalikku tõotust andes küll vägagi purjus, kuid see ei häirinud neid sugugi, sest alkohol käis ju teatavasti iga korraliku peo juurde. „Oli ka juba, mida tähistada,“ arvasid nad üksmeelselt üheskoos. Ikkagi nii-öelda lapseea lõpetamine, sest algamas oli ju „päriselu“ täiskasvanuna, mis tüdrukute meelest oli täis piiritut vabadust ja just seda olid nad juba ammuilma ihalenud. Lõpuks ometi saavad nad hakata tegema seda, mida vaid hing ihkab!
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
