Surnud vesi. Ann Cleeves

      „Muidugi,” ütles siis Rhona Laing. „Saate mind vajadusel kätte.”

      Alles siis, kui nad olid selga tõmmanud paberist kriminalistiülikonnad ja kingade otsa saapad, jõudis Willow’le pärale, et prokurör oli oodanud, et teda kaasa kutsutaks. Rhona ei olnud veel taibanud, et laiba leidmine asetab ta kahemõttelisse olukorda. Juriidiliselt teostas ta juurdluse järelevalvet, kuid ta oli ühtlasi tunnistaja ja temast võis saada isegi kahtlusalune.

      Patoloog James Grieve tuli parajasti surnukeha juurest ära. Olles piiratud alast korralikult välja jõudnud, võttis ta kriminalistiülikonna seljast. Ta oli väikest kasvu mees, tark ja peen, läikivad mustad kingad jalas. Grieve tervitas Vickit naeratuse ja põsemusiga. „Preili Hewitt, me peaksime lõpetama sel viisil kohtumise.”

      Willow tutvustas ennast. Ta tundis end ebamugavalt, sest oli mehest pikem. Ja tunduvalt noorem. Ta pidanuks mõlema asjaoluga nüüdseks juba harjunud olema.