saksa lambakoera omanikust torujüriga. Armsa ja lihaselisega. Too oli tema poes toruummistuse likvideerinud, kuid mitte midagi enamat. Chelsea oli ta maha jätnud, kui kuulis, et tüüp armastas hurtade peale kihlvedusid sõlmida. Samuti oli ta kohtunud Bijon Frise’i tõugu koera omanikuga, üksikisaga, kelle koer oli pärand abielulahutusest koos lastega, keda mees kantseldas igal teisel nädalavahetusel. Chelsea loobus mehest pärast seda, kui too kaugekõnede reklaami nähes nutma puhkes. Tema viimane vallutus oli kahe foksterjeri Mitsy ja Bitsy omanik, kes töötas nõustajana. See mees sai juba pärast esimest õhtusööki ilmselgetel põhjustel korvi.
Kuid nende kohtamiskogemuste võrdlemine kolmeminutilise Vaikse ookeani sinistesse silmadesse vaatamisega pani Chelsea juurdlema, kas kohusetundest, arukusest ja mugavusest ikka piisab. Särasilmne pintsaklipslane tekitas temas piinavat janu tule, välgu, elektri, erutuse, iha ja ohu järele ning pani võimalikele tagajärgedele käega lööma...
Selsamal hetkel tippis mööda läikivate tumedate juustega brünett liibuvas mustas kostüümkleidis ja nii kõrgetel kontsadel, et Chelseal hakkas pea ringi käima. Brünett torkas käe pintsaklipslasele pihku ja kummardus talle midagi kõrva sisse sosistama. Pintsaklipslane puhkes naerma ja ütles midagi niisugust, mille peale brünett käe näo ette tõstis ja osavalt puusi hööritades minema loivas. Mees vahtis talle veidi aega järele, võttis põuetaskust lameda musta rahakoti ja lasi jakihõlmal tagasi vajuda.
Chelseal oli tunne, nagu oleks õhuloss kokku varisenud. Ta pöördus uuesti Kensey poole, kes piidles teda, huulil kõiketeadev muie.
„Ta on mees. Ta võttis käsile järgmise kindla saagi,” mühatas ta altkulmu. „Üllatus-üllatus.”
„Mis seal ikka,” kostis Kensey dramaatiliselt ohates. „Kuidas tööl läheb?”
„Hästi. Toredalt. Raskelt. Ma ei vahetaks seda millegi muu vastu. Ja sul lastega?”
„Hästi. Toredalt. Raskelt. Ma ei vahetaks neid millegi muu vastu. Noh, kas tuled meiega nädalavahetusel Yarra Valleysse? Lucyl on sünnipäev tulemas, mäletad?”
„Muidugi. Ma ei raatsiks mingil juhul tulemata jätta.”
„Sa tead, et ei pea üksi tulema. Kui tahad kellegi kaasa kutsuda...”
„Kuidas oleks Phyllisega? Ta jumaldab maaõhku,” viitas Chelsea oma kauaaegsele alluvale, halli poisipea ja kõmiseva häälega 182 sentimeetri pikkusele naisele, kes ajas Kenseyle hirmu nahka.
„Ma pidasin silmas meest.”
„Kui see on sulle nii oluline, siis võin kellegi maanteelt kaasa krabada. Ütle Gregile, et ta saab oma kauaoodatud noolemängupartneri, aga ma ei saa lubada, et minu kaaslane on end viimasel ajal pesnud.”
Kensey pilk rändas lauale, kus Chelsea oma käsi väänas. „Rahune, palun. See on lihtsalt pidulik hommikusöök.” „Ma pole veel laenu saanud.”
„Küll saad. Pride & Groom on just sedasorti firma, millele pangad ihkavad küüned taha lüüa.”
„Sa oled seda lauset vist mitu päeva harjutanud, eks?”
„Tervelt kuu aega,” täpsustas Kensey. „Aga ma räägin tõsiselt. Sul on oma pood. Sind on televiisorist näidatud. Sa oled naine. Sa nõretad põhjustest, miks sinusse tasub investeerida.”
Chelsea nägi mustas kostüümis brünetti vaimusilmas šokolaadikreemist nõretamas ja see ajas teda muigama. Aga kui brünett moondus teatavaks tumedapäiseks meheks ilma ülikonna ja lipsuta šokolaadikreemist nõretamas, hakkas Chelseal suu vett jooksma.
Tema ongi uue koolivormi prints! karjus ta mõttes. Ja sina oled pruugitud riietega tütarlaps. Teie paaritumisest ei tuleks midagi välja.
Kohe seejärel pöördus ta õe poole: „Sa tead, kui suure pahanduse paps aastate jooksul kaela tõmbas, kui üritas järjest uute laenudega ratsa rikkaks saada. Ja need värdjad andsid talle alati. Poleks sugugi paha mõte hoida Pride’i & Groomi ainulaadse butiigi ja turvalise investeeringuna.”
Siis jääks see ainult temale. Keegi ei saaks talt salongi röövida. Juba praegu pidi ta pärast iga teleesinemist ja ajakirjas mainimist järjest rohkem kliente tagasi saatma, mis süstis temasse usku, et Pride & Groom võiks kirjeldamatult suurt edu saavutada. Ent paraku oli ta juba noorena teada saanud, kui muserdavalt võib unelmate luhtumine mõjuda.
„Kullake,” ütles Kensey, „sa peaksid oma igivana kostüümi selle sajandi riiete vastu vahetama ja selleks on rohkem raha tarvis. Kui tahad rohkem võimalusi armastusest põlevate kobedikega kohtumiseks, siis vajad ka rohkem raha. Kui sulle pakutakse laenu, siis võta see vastu.”
Chelsea kummardus lähemale ja sosistas vandeseltslaslikult: „Miks? Kas sa arvad, et ta töötab eskortteenistuses? Kui palju selle eest tänapäeval makstakse?”
Kensey ajas silmad vidukile. „Pole aimugi. Aga sa oled rumal, et talle oma telefoninumbrit ei andnud. Või vähemalt kogemata tema oivalist peput ei kabistanud.”
Chelsea naaldus toolileenile ja haaras menüü. „Võibolla teinekord,” kohmas ta söögihindu uurides ja tundis, kuidas silmad tahavad pealuu seest välja karata. Ligi kolmkümmend dollarit muna-röstsaia eest? No kuulge. Mida need inimesed pidid jumalatele lubama, et olla võimelised iga päev nii suure summa eest sööma?
„Muide, ta saatis sind pilguga selle lauani,” märkis Kensey.
Chelsea ei vastanud, haaras õe jääveeklaasi ja rüüpas sõõmu.
„Pealaest jalatallani,” lisas Kensey, „ja tema pilk peatus pikemalt sinu tagumikul.”
„Arvatavasti üritas ta välja selgitada, kuhu ma olen selle peitnud. Kui pank väljastaks intressiga lopsakamaid kehakumerusi, siis oleksin juba ammu järjekorras.”
Rindu, mis täidaksid polsterdamata rinnahoidjaid, puusi, mis õõtsuksid, ilma et teda varitseks oht mõnd lihast ära rebestada, kehaehitust, mis püüaks pintsaklipslaste pilku, ilma et ta peaks neile sõna otseses mõttes kaela viskuma. Ehkki tõtt-öelda polnud Chelseal aimugi, mida ta säärase mehega peale hakkaks, kui too peaks tema võrku langema.
„Ta tahtis lihtsalt veenduda, et ma teisi pahaaimamatuid kliente pikali ei lükka,” nentis Chelsea. „Enamik mehi armastab end läikivas raudrüüs rüütliks pidada.”
„Võib-olla ta ongi rüütel.”
„Noh, sel juhul pole mulle teda tarvis. Ma päästsin ennast juba ammu.”
„Aga kuidas oleks väikse müramisega? Millal sul viimati mõni erutav armulugu oli? Tulevikuplaanideta. Sa ei peaks nuputama, missugune koer tal kodus on ja mida see tema kohusetundlikkuse kohta räägib. Oleksite lihtsalt kuumad, higised ja alasti...”
„Hea küll, sain pihta!”
Kensey osutas üle Chelsea õla. Too kiikas selja taha ja nägi kõnealust härrasmeest eesukse poole suundumas. Meest ei kõigutanud pealtnäha miski ja kõige vähem tosin naiste silmapaari, mis tema selja sisse auke põletasid. Ta oli imeilus ja nii ahvatlev, et see tegi lausa füüsiliselt haiget. Siiski olnuks Chelsea siiralt üllatunud, kui säärasel mehel olnuks kodus lemmikloom, kes on elavam kui kivi.
„Üks öö,” nurrus Kensey. „Sellega. Rahuldus on garanteeritud.”
