Gerontoloogia
Õpik kõrgkoolidele
Toimetaja Kai Saks
Gerontoloogia. Õpik kõrgkoolidele
Kai Saks, Toivo Maimets, Riin Tamm, Raivo Uibo, Mati Pääsuke, Tiia Tulviste, Annely Soots, Luule Sakkeus, Tiina Tambaum, Marju Medar, Taimi Tulva, Anne Murov Toimetaja Kai Saks
Retsensendid Ain-Elmar Kaasik, Sirlis Sõmer-Kull
Keeleliselt toimetanud Leelo Jago
Kaane kujundanud Kalle Paalits
Küljendanud Aive Maasalu
E-raamat OÜ Flagella
Ilmunud riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine” toetusel. Väljaandmist toetasid SA Archimedes ning Haridus- ja Teadusministeerium.
ISBN 978-9949-77-127-1 (trükis)
ISBN 978-9949-77-128-8 (pdf)
ISBN 978-9949-77-425-8 (epub)
Tartu Ülikooli Kirjastus 2016
Autorid
Kai Saks, MD, PhD, geriaatria dotsent, arst-õppejõud, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum
Toivo Maimets, biol-knd, PhD, rakubioloogia professor, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor, Tartu Ülikool
Riin Tamm, MSc, doktorant, laborispetsialist, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum
Raivo Uibo, MD, immunoloogia professor, bio- ja siirdemeditsiini instituudi immunoloogia osakonna juhataja, Tartu Ülikool; Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik
Mati Pääsuke, PhD, kinesioloogia ja biomehaanika professor, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, Tartu Ülikool
Tiia Tulviste, PhD, arengupsühholoogia professor, psühholoogia instituudi arengupsühholoogia osakonna juhataja, Tartu Ülikool
Annely Soots, MD, psühholoog, toitumisterapeut, Tervisekooli direktor ja õpetaja
Luule Sakkeus, PhD, demograafia vanemteadur, Eesti demograafia keskuse juhataja, Tallinna Ülikool
Tiina Tambaum, MA, MBA, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse nooremteadur, haridusgerontoloogia ja geragoogika lektor
Marju Medar, PhD, sotsiaaltöö dotsent, Tallinna Ülikool, ühiskonnateaduste instituut
Taimi Tulva, PhD, sotsiaaltöö professor, Tallinna Ülikool, ühiskonnateaduste instituut
Anne Murov, MA, koolikorraldus, töö- ja terviseergonoomika õppejõud, Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Konsultandid
Alan Altraja, Gennadi Timberg, Helgi Silm, Jaak Nilson, Janika Kõrv, Kuldar Kaljurand, Mai Rosenberg, Maire Lubi, Maire Mandel, Marlit Veldi, Märt Elmet, Priit Kasenõmm, Riina Kallikorm, Riina Salupere, Sulev Haldre, Tiiu Vihalemm, Ülla Linnamägi.
Sissejuhatus
Vananemist peetakse inimese elu loomulikuks osaks, kuigi selle põhjust ega põhjendatust pole siiani õnnestunud kellelgi veenvalt seletada. Loodusliku valiku teooria kohaselt oleks vananemine kui funktsioonide halvenemine pidanud olema tasapisi välja tõrjutud, ometi see nii ei ole.
Vananemist on uuritud ja selle kulgu püütud mõjutada kogu teadaoleva inimajaloo jooksul. Praeguseks on vananemise uuringutest kujunenud mitmed teadusharud, niisamuti on vananemine lülitatud uurimisteemana paljude traditsiooniliste teadusharude konteksti. Laiemas käsitluses eristatakse kahte haru – gerontoloogia ja geriaatria. Teadust, mis uurib inimese normaalset ja edukat vananemist, kutsutakse gerontoloogiaks. Gerontoloogia tuleneb kreekakeelsest sõnast γέρων (gerōn) ‘vana mees’, ‘vana inimene’ ning liitest -λογία (-logia), mille aluseks on sõna λόγος (logos) ‘õpetus’. Vanaea haigustega tegeleb teadusharu nimetusega geriaatria, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest γέρων (gerōn) ‘vana mees’, ‘vana inimene’ ja ἰατρεία (iatreia) ‘ravitsemine’. Geriaatriat nimetatakse ka kliiniliseks gerontoloogiaks. Neil mõlemal on hulganisti külgharusid: biogerontoloogia, gerontoloogiline psühholoogia, sotsiaalgerontoloogia, gerontoloogiline/geriaatriline õendus, biomeditsiiniline gerontoloogia, biogerotehnoloogia, psühhogeriaatria, ortogeriaatria, geriaatriline uroloogia jpm.
Viimasel ajal on peale inimese vananemise hakatud järjest rohkem rääkima ka rahvastiku vananemisest. Vanu inimesi on rahvastikus olnud läbi aegade küllalt vähe, sest haigused ja näljahädad lõpetasid inimeste elu enne, kui nad olid jõudnud vanaks saada. Viimase pisut rohkem kui 100 aasta jooksul on traditsiooniline rahvastikukoosseis oluliselt muutunud, sest inimesed elavad järjest kauem, samal ajal on aga sündimus paljudes riikides vähenenud. Eestis on prognooside kohaselt 2040. aastal iga neljas inimene 65-aastane või vanem. Rahvastikuvananemist, millele demograafid on juhtinud juba pikka aega tähelepanu, peetakse üheks inimühiskonna progressi olulisimaks tunnuseks – järjest rohkem inimesi elab täis bioloogiliselt võimaliku eluea ega sure enneaegselt. Monacos ulatub keskmine oodatav eluiga juba 90 aastani, mitmetes riikides on see naistel veelgi kõrgem. Samas toob olukord, kus rahvastikust iga viies või tulevikus koguni kolmas inimene on eakas, kaasa elukorralduse ümbermõtestamise ja eakate inimeste ühiselusse parema kaasamise vajaduse. Need ühiskonnad, kes suudavad vanemaealisi edukalt kaasata, tagavad inimestele väärika vananemise ning hea arengupotentsiaali kogu riigile.
Vananemine puudutab inimühiskonna kõiki valdkondi, alustades meditsiinist, hooldusest ja pensionikindlustusest kuni hariduse, tööhõive, tarbimise ja keskkonnakujunduseni. Seega on vananemise eripärade tundmine vajalik paljude erialade inimestele.
