inimese iseloomustamiseks, see ühendab bioloogilise, psühholoogilise ja sotsiaalse vanuse. Samas on seda vanust väga raske mõõta. Funktsionaalne vanus näitab, mida inimene suudab ja tahab teha, milliste inimestega lävib ja millistes hobi- või ühistegevustes osaleb.
Sotsiaalteadlased kasutavad vanemate inimeste puhul sageli neljaetapilist elukaare periodiseerimist, kus kolmas eluetapp või eluperiood (third age) tähistab sellist elukaare osa, kus inimene on vaba kohustusest tööl käia (on pensioniealine) ning järglaste eest hoolt kanda (lapsed on täiskasvanud), kuid on hea tervise ja toimetulekuvõimega. Neljas eluetapp aga algab siis, kui inimese tervis ja toimetulek halvenevad sedavõrd, et ta ei tule enam ilma teiste abita oma eluga toime.
Eluperioodid
Järgnev on autori kokkuvõte eri vanuses inimeste keskmisest kehalisest ja vaimsest seisukorrast, samuti sotsiaalsetest ootustest selles vanuses inimestele. Kokkuvõtte aluseks on kirjandusallikad ning autori tööalased kogemused. Inimeste kirjelduses aastakümnete kaupa on mõeldud vanust, mis algab nimetatud aastanumbriga (nt kahekümnendad eluaastad on 20–29).
Looteiga (eostamisest sünnini)
Inimene saab alguse kahest rakust, ema munarakust ja isa seemnerakust. Loote rakud on võimelised kiiresti jagunema. Kolm kuud pärast viljastamist on loode umbes 11 cm pikk ja kaalub 100 g. Juba 6.–7. raseduskuust alates kuuleb loode ema südamelööke, ema häält ja teisi helisid ning arvatavasti võib tunda valu. 9 kuu (40 nädala) pärast on lootel arenenud kõik elutähtsad organid ning ta on võimeline alustama elu väljaspool emaihu. Vastsündinud laps on umbes 50 cm pikk ja kaalub keskmiselt 3,5 kg. Vastsündinu näeb suhteliselt hästi (kõige paremini u 20 cm kaugusele – s.o ema näo kaugus imetamisel). Ka lõhna- ja maitsetundlikkus on sünni hetkel olemas.
Lapseiga (0–14-a)
See on periood inimese elus, mil ta muutub nii kehaliselt, vaimselt kui ka sotsiaalselt kõige rohkem ja kiiremini.
• Imikuiga (0–1-a)
Keha. Pikkuses lisandub esimese aastaga umbes 25 cm ning kaal kolmekordistub, lõikuvad esimesed hambad, laps õpib istuma, seisma, roomama ja teeb esimesed sammud.
Vaim. Tekivad kiindumussuhted – vastsündinu õpib naeratama ja eristama tuttavaid võõrastest. 2. elupoolaastast tekib meenutamisvõime. Esimese eluaasta lõpul oskab laps öelda 3–4 esimest sõna ja saab aru 10–20 sõnast.
Sotsiaalsed ootused. Esimesel eluaastal on sotsiaalsed ootused seotud eeskätt keha ja vaimu eakohase arenguga ning piisava hoolitsuse saamisega last kasvatavate täiskasvanute poolt.
• Väikelapseiga ehk maimikuiga (1–3-a)
Keha. Laps õpib vabalt kõndima, kauguse ja eseme paiknemise hindamisel on mõõduks lihastunne.
Vaim. 2. eluaastal õpib laps kasutama reaalseid esemeid (kamm, lusikas, tass). Edaspidi kasvab kujutlusvõime ning laps hakkab leludega mängima. 2. eluaasta lõpul tarvitab laps umbes 300, 3. eluaasta lõpul kuni 1500 sõna.
Sotsiaalsed ootused. Väikelapse sotsiaalse arengu edusamme hinnatakse selle järgi, kuidas ta läheb üksikmängult üle kõrvuti mängule ning lõpuks ühisele mängule. Lapses hakkab arenema sõltumatus („mina ise”) ja eneseteadvus.
• Eelkooliiga (3–7-a.)
Keha. 7-aastane laps on tavaliselt 116–127 cm pikk ja kaalub 18–25 kg.
Vaim. 3–4-aastane laps mängib juba rohkem koos kui üksi. 5–6-aastaselt on laps võimeline tegevusi planeerima ning edaspidi kasutama mängus kindlaid reegleid. Soov pälvida hellust ja heakskiitu on selles vanuses lapsele väga oluline.
Sotsiaalsed ootused. Kohustuslike käitumisnormide järgimine, kooliminekuks valmistumine.
• Noorem ja keskmine kooliiga (7–15-a)
Keha. Nooremas koolieas suureneb kehakaal aastas keskmiselt 3 kg ja pikkus 6 cm. Puberteediga seotud muutused algavad tüdrukutel 10.–13. ning poistel 12.–14. eluaasta vahel ning on seotud suguhormoonide taseme tõusuga, mille tõttu kujunevad tüdrukutel naistele ning poistel meestele omased kehalised, füsioloogilised ja psüühilised tunnused. Puberteediga kaasneb sageli väga kiire kasvuperiood.
Vaim. Õppimisvõime on väga hea. Sõbrad ja tuttavad saavad elus aina tähtsamaks, areneb eneseteadvus ja tung ennast maksma panna. Kiired muutused kehas võivad tekitada ebakindlust.
Sotsiaalsed ootused. Pühendumine õppimisele ja enesearendamisele, normaalsete suhete säilitamine täiskasvanutega.
Noorukiiga (16–22-a)
Keha. Kuigi keha on saavutanud täispikkuse, võivad lihasmass ja luutihedus veel suureneda, hormonaalne seisund tasakaalustub.
Vaim. Toimub iseenese leidmine ja rahunemine, omandatakse täiskasvanu roll.
Sotsiaalsed ootused. Iseseisvuse saavutamine, täiskasvanute õiguste ja kohustuste järgimine.
Kahekümnendad eluaastad
Keha. Kehaline võimekus saavutab tipptaseme umbes 25-aastaselt.
Vaim. Õppimisvõime on endiselt hea, kuigi üldvõimekus ning taju kiirus võivad hakata vähenema. Iseloom on plastiline, pole veel lõpuni välja kujunenud.
Sotsiaalsed ootused. Õpingute lõpetamine, tööelu algus, elukaaslase leidmine, pere loomine.
Kolmekümnendad eluaastad
Keha. Vananemine algab raku tasandil, kehaliselt aktiivne inimene ei tunne olulist võimete muutust. Sageli märgatakse esimesi halle juukseid ja kortse näol, meestel võivad hakata juuksed hõrenema – need ei ole haiguslikud muutused.
Vaim. Üldine vaimne töövõime suureneb. Isiksuse tüüp on välja kujunenud, seda saab endale teadvustada, kuid muuta on raske.
Sotsiaalsed ootused. Tööalane edenemine, laste kasvatamine. Kohustuste kõrvalt enesearengu ja harrastustega tegelemine.
Neljakümnendad eluaastad
Keha. Jõudlus on endiselt hea, kuigi selle vähenemine võib olla tuntav. Paljud peavad hakkama lugemiseks prille kasutama. Tervisekontroll muutub olulisemaks, et avastada võimalikke haigusi varases staadiumis. Naistel väheneb võime lapsi saada, meestel võivad tekkida sugueluhäired.
Vaim. Vaimne töövõime saavutab maksimumi. Hakatakse vaatama tagasi elatud elule ja mõtlema eesolevale. Keha muutused ja elu piiratuse tunnetamine võib tekitada seisundi, mida nimetatakse keskeakriisiks. See tähendab eeskätt üleminekut nooruseast keskikka, mis võib tekitada pingeid ja lootusetust, kuid toob enamasti lõpuks kaasa elu vaimse külje suurema väärtustamise. Keskeakriisiga seostatakse oluliste muutuste tegemist oma elus – pikale reisile minek, muutused peresuhetes, eriliste harrastustega tegelema hakkamine.
Sotsiaalsed ootused. Erialase tipptaseme saavutamine, laste õpingute ja arengu kindlustamine, aktiivsus ühiselus.
Viiekümnendad eluaastad
Keha. Naistel saabub menopaus keskmiselt 51-aastaselt – lõpevad menstruatsioonid, kaob võime rasestuda. Mingi aeg enne ja pärast seda tunnevad paljud naised kuumahoogusid ja higistamist, võivad esineda unehäired
