võib pisut halveneda.
Vaim. Inimeste erinevused muutuvad järjest suuremaks, osa hakkab sisse elama „vanainimese” rolli, teised tunnevad end sama energilistena kui varem. Loomingulised võimed võivad suureneda, hakatakse uurima perekonnalugu, kirjutama mälestusi.
Sotsiaalsed ootused. Jätkuv töötamine on ühiskonnas avalikult soositud, kuid varjatult võib tööturul alata ealine diskrimineerimine. Töötamisega hakkab konkureerima vajadus ja soov abistada oma lapselapsi ja vanemaid igapäevaelus.
Kuuekümnendad eluaastad
Keha. Terve inimene erineb võimetelt üsna vähe keskealisest. Ligi kaks kolmandikku inimestest põeb aga mingit kroonilist haigust – sagedamini on nendeks kõrgvererõhktõbi, südame- ja veresoontehaigused, suhkurtõbi, liigese- ja silmahaigused. Maitsmis- ja lõhnataju võivad väheneda.
Vaim. Vaimne töövõime oluliselt ei muutu, kuid ülesannete lahendamine võib võtta kauem aega, sest reaktsiooni kiirus aeglustub, töömälu halveneb ja hirm ebaõnnestumise ees suureneb. Vanaduspensionile jäämine võib olla rõõm – tekib võimalus tegeleda sellega, milleks seni pole jätkunud aega. Teisalt võib see tähendada sissetuleku ja suhtlemise vähenemist koos ebakindluse suurenemisega tuleviku ees.
Sotsiaalsed ootused. Aktiivse töötamise vähendamine või lõpetamine, vabatahtliku tööga ja huvitegevustega tegelemine, oma vanemate ja lastelaste abistamine.
Seitsmekümnendad eluaastad
Keha. Inimeste erinevused muutuvad üha suuremaks – selles vanuses on osa inimesi võimelised jooksma maratoni, samas on paljudel üha rohkem märgata vananemismuutusi, jõud väheneb, juuksed hõrenevad, rüht ja tasakaal halvenevad, luud muutuvad hapramaks.
Vaim. Elukogemused ja tagasivaade elatud elule annab meelerahu ja oskuse maailma asjadest ning teistest inimestest aru saada. Kui elatud elu tundub raiskuläinuna, võib tekkida kibestumine. Vaim võib püsida kaua noor, kui seda aktiivselt virge hoida.
Sotsiaalsed ootused. Oma eluga iseseisvalt hakkama saamine, traditsioonide ja rahvapärimuse arendamine ning edasikandmine.
Kaheksakümnendad eluaastad ja sellest edasi
Keha. Umbes 10–15%-l inimestest ei ole ka väga vanas eas kroonilisi terviseprobleeme. Füsioloogilised vananemisnähud, eriti koos haigustega, muudavad toimetuleku igapäevaeluga keerulisemaks – kehalisest võimekusest on järele jäänud pool või veelgi vähem, kehakaal hakkab vähenema, vastuvõtlikkus nakkushaigustele suurenema.
Vaim. Sagenevad haigused, mis kahjustavad vaimseid võimeid ja põhjustavad dementsuse teket. Samas on ligikaudu pooled väga vanadest inimestest vaimselt igati terved ja ärksad. Igasugused muutused on stressirohked, neid püütakse pigem vältida. Võib tekkida hirm sõltumatuse ja iseseisvuse kaotuse ees.
Sotsiaalsed ootused. Jõukohane osalemine ühiselus, elukogemuste edasiandmine noortele. Pereringis kipuvad tekkima patroneerivad hoiakud, ealist diskrimineerimist tuleb ette paljudel elualadel. Samas väärtustatakse väga vanu ärksaid inimesi hea eeskujuna noorematele.
Vananemismuutusi uuritakse tihtipeale statistiliste meetoditega. Selliselt saadud tulemused iseloomustavad tõepoolest mingis vanuserühmas domineerivaid seisundeid, kuid ei pruugi kajastada iga konkreetse inimese olukorda, kes kronoloogilise vanuse järgi sellesse rühma võiks kuuluda. Sestap loovadki üldistavad kokkuvõtted erinevas eas inimestest pigem tausta. Mida vanemaks saavad inimesed, seda suuremaks muutuvad nende erinevused. Nii ei pruugi kronoloogilise vanuse põhjal tehtud otsused olla kuigi tõesed. Paljude otsuste tegemisel tuleks olla võimalikult eelarvamustevaba ja lähtuda inimese tegelikust seisundist, võimetest ja huvidest.
Vanaks saadakse alati esimest korda elus, seega on vananemine ainus võimalus kogeda erinevate eluperioodide valusid ja võlusid. Paljud väga vanad inimesed ütlevad, et alles nüüd, mil keha hakkab koost lagunema, on nad hakanud elust aru saama ja taipama selle mõtet. Kindel on see, et igaüks, kes tahab kaua elada, peab leppima vanaks saamisega.
Kasutatud kirjandus
Bachmann T, Maruste R. (2001). Psühholoogia alused. Ilo.
Butterworth G, Harris M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Global Population Statistics. Population by age groups http://www.geohive.com/earth/population_age_1.aspx (vaadatud 22.01.2016)
Glöckler M, Goebel W. (2008). Laps. Meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja. Premark.
Kagadze M, Kullasepp K. (2012). Muutuste maailma. 7. klassi inimeseõpetuse õpik. Lk 6–27. Koolibri.
Kontopodis H, Wulf C, Fichtner B. (2011). Children, development and education. Springer. doi:10.1007/978-94-007-0243-1_1.
Marcdante K, Kliegman M. (2015). Nelson Essentials of pediatrics. 7th edition. Elsevier.
Special EUROBAROMETER 378 „Active ageing” (2012) http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_378_en.pdf (vaadatud 28.10.15)
Zizza CA, Ellison KJ, Wernette CM. (2009). Total Water Intakes of Community-Living Middle-Old and Oldest-Old Adults. The Journals of Gerontology. Series A: Biological Sciences and Medical Sciences 64A (4): 481. doi:10.1093/gerona/gln045.
Transgenerational design Matters, „Characteristics of our Aging Population: The Elderly Sub-Population” http://transgenerational.org/aging/demographics.htm (vaadatud 22.01.2016).
Why Population Aging Matters: A Global Perspective. https://www.nia.nih.gov/publication/why-population-aging-matters-global-perspective/trend-3-rising-numbers-oldest-old (vaadatud 22.01.2016).
Edukas vananemine ja vanaea haprus
Kai Saks
Inimesed vananevad väga erinevalt. On neid, kes suudavad 100-aastaselt joosta maratonidistantsi, kui ka neid, kes vajavad juba enne 65. eluaastat igapäevaelus kõrvalist abi. Paljud eakad inimesed on eluga rahul ja nende elukvaliteet on hea, kuid küllalt palju on ka rahulolematuid ning üsna sageli on depressiivsust. Selliste erinevuste põhjuste otsimine on gerontoloogia oluline uurimisvaldkond.
Edukas vananemine
Edukas vananemine tähistab eeskätt füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu vanemas eas. Seda terminit hakati kasutama 1950. aastatel ning eriti populaarseks muutus see 1980. aastatel. Edukat vananemist on käsitletud väga erinevates valdkondades, alates psühholoogilistest aspektidest kuni molekulaarbioloogiliste ja geneetilisteni. Eduka vananemise kõrval kasutatakse veel selliseid termineid nagu normaalne, füsioloogiline, tavaline, aktiivne, efektiivne, produktiivne, harmooniline vananemine – neil kõigil on oma spetsiifika.
Esimesed teooriad käsitlesid edukat vananemist kui edukat tagasitõmbumist aktiivsest elust ning ettevalmistumist surmaks (tagasitõmbumise teooria; disengagement theory).1 Tagasitõmbumise
