Kas kasutate liikumiseks regulaarselt keppi, rulaatorit või ratastooli?Lisaks eeltoodud skriinimismeetodile peetakse usaldatavaks veel järgmisi.
• Tervise enesehinnang 10-palli-skaalal (<6).
• Arsti kliiniline hinnang (on habras).
• Palju ravimeid ehk polüfarmaatsia (≥5 ravimit).
• Groningeni hapruse küsimustik (>4).
Briti juhendid on hästi põhjalikud ja praktilised, koos näidetega, ja on mõeldud eeskätt kodus elavate inimeste hapruse käsitlemiseks.
Isiku käsitlus pärast hapruse skriinimist
Kui skriinimise tulemus osutub positiivseks, peab sellele järgnema igakülgne geriaatriline hindamine (meditsiiniline, funktsionaalne, sotsiaalne; vt ptk „Igakülgne geriaatriline hindamine”). Oluline on avastada potentsiaalselt ravitavad seisundid ja nendega aktiivselt tegeleda. Kui tegemist on kompleksse juhtumiga, isik vajab edasist diagnoosimist või ei ole ravi/sekkumise vastus see, mida oleks oodanud, tuleks ta suunata geriaatri juurde. Põhjalikult tuleb hinnata ravimikasutuse sobivust (nt STOPP/START-kriteeriumide järgi). Tuleb koostada individuaalne hoolduse ja toetuse programm, kus on dokumenteeritud sekkumise eesmärgid, juhtimise plaan ja erakorralise olukorra tekkimisel selle lahendamise kava. Tuleb tagada, et infovahetus teenuseid pakkuvate partnerite vahel oleks kiire ja adekvaatne. Kavandatud sekkumise meetmete täitmine tuleb registreerida ja selle efektiivsust monitoorida. Hapra inimese käsitlemiseks on mõttekas koostada selged kohalikud juhendid, mis arvestavad nendel inimestel sageli esinevaid tüsistusi (kukkumine, deliirium, äge liikumatus ja sellest tingitud probleemid). Tuleb arvestada ka sellega, et paljud kriisis olevad haprad vanemad inimesed tulevad sellest paremini välja oma kodus, kuid vajavad selleks kindlasti tugisüsteeme, mis kataksid kõik nende tervise- ja hooldusvajadused.29, 33
Kui skriinimisel haprust ei leitud, on asjakohane nõustamine tervise ja toimetuleku säilitamise ning edasiste riskide vältimise asjus.
Võttes kokku käsitletud küsimusi edukast vananemisest ja vanaea haprusest, saab öelda, et mõlemad uuringusuunad on praegu, rahvastiku üldise vananemise foonil väga aktuaalsed. Eduka vananemise teooriad lähtuvad paljuski sellest, et inimesed vananeksid võimalikult tervelt, toimetulevalt ja rahulolevalt. Siiski on naiivne loota, et lähemal aastasajal saaksime teada kõikide haiguste põhjused ja nende vältimise võimalused. Seega haigestuvad inimesed tõenäoliselt ka lähemas tulevikus, loodetavasti siiski üha kõrgemas vanuses. Psühholoogiline kohanemine ning sotsiaalne tugi võimaldavad ka kroonilise haigusega eakal inimesel elada täisväärtuslikku elu, kuid oluline on vältida hapruse teket. Haprusega võib kaasneda järsk tervise ja toimetuleku halvenemine, mis omakorda kurnab välja ka psüühilised kompensatsiooniressursid.
Eespoolesitatud materjal ilmestab sedagi, et mõlemad valdkonnad – edukas vananemine ja vanaea haprus – on alles lahendamist ootavad teemad ning ühte üldtunnustatud kontseptsiooni pole seni kummaski valdkonnas.
Kasutatud kirjandus
1. Cumming E, Henry WE. (1961). Growing old: The process of disengagement. New York: Basic Books.
2. Havighurst R. J. (1961). Successful aging. The Gerontologist 1: 8−13.
3. Rowe JW, Kahn RL. (1987). Human aging: Usual and successful. Science 237: 143–149.
4. Rowe JW, Kahn RL. (1997). Successful ageing. The Gerontologist 37, 4: 433–440. http://gerontologist.oxfordjournals.org/content/37/4/433.full.pdf+html (vaadatud 27.08.2015).
5. Bülow MH, Söderqvist T. (2014). Successful ageing: A historical overview and critical analysis of a successful concept. Journal of Ageing Studies 31: 139–149. doi:org/10.1016/j.jaging.2014.08.009.
6. Crowther MR, Parker MW, Achenbaum WA, Larimore WL, Koenig HG. (2002). Rowe and Kahn’s model of successful aging revisited: positive spirituality – the forgotten factor. The Gerontologist 42, 5: 613–620.
7. Ouwehand C, de Ridder DT, Bensing JM. (2007). A review of successful aging models: Proposing proactive coping as an important additional strategy. Clinical Psychology Review 27, 8: 873–884. doi:10.1016/j.cpr.2006.11.003.
8. Baltes PB, Baltes MM. (1990). Psychological perspectives on successful aging: The model of selective optimization with compensation. In PB Baltes & MM Baltes (Eds.) Successful aging: Perspectives from the behavioral sciences (pp. 1–34). New York: Cambridge University Press.
9. Baltes PB, Baltes MM, Freund AM, Lang F. (1999). The measurement of selection, optimization, and compensation (SOC) by self report: Technical report 1999. Max-Planck-Institut für Bildungsforschung, Berlin, pp. 90. https://www.mpib-berlin.mpg.de/sites/default/files/schriften/Materialien/Materialien_066/pdf/Materialien_Bildungsforschung_MPIB_066.pdf (vaadatud 27.08.2015).
10. Ebner NC, Freund AM, Baltes PB. (2006). Developmental changes in personal goal orientation from young to late adulthood: From striving for gains to maintenance and prevention of losses. Psychology and Aging 21, 4: 664–678.
11. Freund AM, Baltes PB. (2002). Life-management strategies of selection, optimization, and compensation: Measurement by self-report and construct validity. Journal of Personality and Social Psychology 82: 642−662.
12. Kahana E, Kahana B. (1996). Conceptual and empirical advances in understanding aging well through proactive adaptation. In VL Bengtson (Ed.) Adulthood and aging. Research on continuities and discontinuities (pp. 18−40). New York: Springer.
13. Kahana E, Kelle-Moore J, Kahana B. (2012). Proactive aging: A longitudinal study of stress, resouces, agency and well-being in late life. Aging and Mental Health 16, 4: 438–451. doi:10.1080/13607863.2011.644519.
14. Aspinwall LG, Taylor SE. (1997). A stitch in time: self-regulation and proactive coping. Psychological Bulletin, 121, 3: 417–436.
15. Ukraintseva S, Yashin A, Arbeev K, Kulminski A, Akushevich I, Wu D, Joshi G, Land KC, Stallard E. (2015). Puzzling role of genetic risk factors in human longevity: „risk alleles” as pro-longevity variants. Biogerontology 17, 1: 109–127. doi:10.1007/s10522-015-9600-1.
16. The Newcastle 85+ Study http://research.ncl.ac.uk/85plus/outputs/ (vaadatud 2.09.2015).
17. Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Eakatele/aktiivsena_vananemise_arengukava_2013-2020.pdf (vaadatud 22.09. 2015).
18. Bowling A, Dieppe P. (2005). What is successful ageing and who should define it? British Medical Journal 331: 1548–1551. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1322264/pdf/bmj33101548.pdf
