Praktiline sotsiaalfarmaatsia. Ain Raal
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Praktiline sotsiaalfarmaatsia - Ain Raal страница 3
TCA tritsüklilised antidepressandid
TDP transdermaalne plaaster
tl teelusikatäis
ÜLDOSA
1. SUHTLEMINE TERVISHOIUS
1.1. Erialase suhtlemise põhimõtted
1.1.1. Verbaalne suhtlemine
1.1.2. Mitteverbaalne suhtlemine
1.1.1. Verbaalne suhtlemine
Tõhusa suhtlemise aluseks on selged eesmärgid ja plaan, kuidas kavandatu ellu viia. Hea suhtleja tervishoius peab olema erialaselt kompetentne ning tundma patsiendiga kontakti loomise ja hoidmise põhimõtteid. Peale selle peab tal olema ka kindel arusaamine tervishoiutöötaja peamisest ülesandest – pakkuda patsiendile tõhusat abi ja hoolt.
Suhtlemine hõlmab erinevat tüüpi kontakte: massikommunikatsioon (tele-visioon ja raadio), suhtlemine suurtes gruppides (loengud, kõned), suhtlemine väikestes gruppides (koosolekud, arutelud) ja suhtlemine kahe inimese vahel. Viimane suhtlemise vorm on patsiendi ja tervishoiutöötaja kontaktis valdav. Verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, ideid, emot-sioone ja informatsiooni. Tervishoiutöötaja tegevused suhtlemisel patsiendiga on toodud infokastis 1.
Teoreetilised suhtlemismudelid võimaldavad täpsemalt aru saada, mis toi-mub patsiendi ja tervishoiutöötaja kontakti käigus ning kuidas suhtlemist vajadusel muuta (tabel 1). Esimesed vastavad mudelid töötati välja üle 60 aasta tagasi ning mitme aastakümne jooksul keskendusid need enamasti patsiendi ja meditsiiniõe kontakti kirjeldamisele. Kui esialgu oli oluline kirjeldada suhtlemise erinevaid etappe, siis järgnevatel kümnenditel keskenduti rohkem kontakti sisule ning seda mõjutavatele teguritele, sh teabevahetusprotsessile, oskusele uurida ja kirjeldada haigussümptomeid, ning kontakti osapoolte vastastikusele mõjutamisele. Patsiendikeskse suhtlemise põhimõtted ilmusid mudelitesse 1980. aastal, kui jõuti arusaamale, et patsiendiga arvestav tervis-hoiuteenus võimaldab tagada tõhusamalt patsiendi heaolu, ravi tulemuslikkust ning üldisemalt tervishoiuteenuste kvaliteeti. 2000. aastal lisandusid mude-lid, mis tutvustasid eri rassi ja kultuuritaustaga patsientide nõustamise põhi-mõtteid.
16 Suhtlemine tervishoius
Tabel 1. Teoreetilised suhtlemismudelid tervishoius.
Mudel
Kellele mõeldud?
Eesmärk
Mudeli fookus
Praktikas rakendamine
I
Peplau suht-lemismudel;
Peplau, 1952.
Meditsiini-õde
Kirjeldada raviprotsessi erinevaid ükstei-sele järgnevaid etappe.
Patsiendi-medit-siiniõe kontakti käigus tekkiv suhtlemismuster.
Tõhustada pat-siendi ja medit-siiniõe kontakti.
II
Õenduse teoreetilised alused;
Orlando, 1961.
Meditsiini-õde
Selgitada patsiendi-medit-siiniõe kontaktis toimuv ja kind-laks teha kon-takti tulemus.
Keskendutakse kolmele elemen-dile: patsiendi käitumine, meditsiiniõe reaktsioon ja järgnev patsien-dihoole protsess.
Patsiendi-medit-siiniõe kontakti mõistmine ja arendamine pat-siendi vajaduste tõhusamaks tagamiseks.
III
Eesmärgi saavutamise teoreetilised alused;
King, 1981.
Meditsiini-õde
Kirjeldada patsiendi-meditsiiniõe kontakti olemust, sedastada vastastikku sobivad eesmärgid positiivse ravitulemuse tagamiseks.
Arusaamade ja hoiakute mõju nähtuste, teiste inimeste ja sündmuste kohta patsiendi käitumisele ja tervisele.
Patsiendi-medit-siiniõe kontakti kvaliteedi tugev-damine ja sellega patsiendi käitu-mise toetamine oma tervise eest hoolitsemisel.
IV
Intersüs-teemne pat-siendihoole mudel;
Artinian, 1983.
Meditsiini-õde
Kirjeldada pat-siendi ja medit-siiniõe koostööd raviplaani väljatöötamisel.
Patsiendi-medit-siiniõe kontakti jooksul toimuv vastastikune mõjutamine, teabe vahetamine kontakti käigus.
Mõlemaid kon-takti osapooli rahuldava ravi-plaani väljatööta-mine.
V
Haigus-sümptomite hindamise mudel; Haworth, 1999.
Meditsiini-õde
Kirjeldada meditsiiniõe osalemist patsiendi hai-gussümptomite uurimisel.
Erinevate tegu-rite mõju hai-gussümptomite uurimisele ja kergendamisele, haiguse diag-noosimisele ning sellele järgnevale tegevusele.
Patsiendi hai-gussümptomite tõhusa uurimise ning talle sobi-vaima ravi taga-mine.
Suhtlemine tervishoius 17
Mudel
Kellele mõeldud?
Eesmärk
Mudeli fookus
Praktikas rakendamine
VI
Teabevahe-tuse mudel; Frederikson, 1992.
Arst
Defineerida patsiendi-arsti kontakti kui vastastikuse info-vahetuse prot-sessi struktuur ja põhielemendid.
Infovahetuse protsess patsiendi-arsti kontaktis.
Patsiendi-arsti kontakti tõhusta-mine täiustatud teabevahetuse ja suhtlemisoskuse kaudu.
VII
Kultuuriliselt ühildatud patsiendi-hoole kolme-dimensiooni-line mudel;
Benkert, Miller, 2007.
Tervishoiu-töötajad