ausalt, et see ei olnud sinu elu kõige parem intervjuu (Silmas peetakse intervjuud Oliver Kõvaskiga – toim), aga see polnud ka nii halb, kui meediakajastuse järgi tundus, et Hannes Võrno ei tohiks üldse nina ajakirjandusse pista.
Muuseas, mees, kes seda ütles, on juba teist korda soovinud, et ma eetrist igal juhul kaoksin. Esimest korda oli siis, kui me tegime „Kahvli“ saates seda lesbistseeni.
„Kahvli“ saade oli üks ütlemata hea saade.
No me olime siis 20 aastat nooremad.
Mul on nii kahju, et seda enam pole. See kooslus teil Kiuruga oli väga hea. Need leiud, elevandid stuudios ja esinejad. Midagi sellist pole enam.
Kui mu kallis abikaasa kuulis, et ma lähen Tallinna Televisiooni, ütles ta: kui sa sinna lähed, siis ma ei armasta sind enam.
Paljusid asju enam pole. Kas sa oled nõus, et praegusel meediamaastikul on mõned terminid, mida varem väga harva julgeti kasutada, teatud epiteedid, devalveerunud? Praegu nimetatakse lihtlabaseid asju suurejoonelisteks, erilisteks, auväärseteks, parimateks.
Ma hoiatan sind, et kui sa soovid minust leida mõttekaaslast virisemisele ja hädaldamisele, siis ma valmistan sulle pettumuse. Ma olen väga rahul sellega, mis meie ümber toimub. Nii meedias, elus kui ka üldse Eestis. Mina mäletan nõukogude aega, tolleaegset ajakirjandust ja sellele järgnenud vahepealset aega ka. Need olid lihtsalt sellised ajad ja mulle nad meeldivad.
Sain aru, kes tegelikult juhib Keskerakonda: Toom kakab peaministri taldrikule ja see vaene mees sööb õhetavate põskedega kõik ära, sest Yana Toom hoiab oma siniseks värvitud küüntega tal munadest kinni.
Mul on ka väga hea meel, et kõigil läheb väga hästi. Olen sinuga väga nõus. Minu küsimus on rohkem selles, kas inimene, kellel on pangalaen, võib ennast nimetada absoluutselt sõltumatuks ja vabaks?
Kui sa vaevled oma pangalaenu käes, siis sa pole vaba. Aga kui sa suudad makse korralikult maksta – mul on ka pangalaen ja ma ei tunne, et see mind kuidagi ängistaks.
Laenuvõtjana on sul ju kohustus pangalaenu maksmiseks tööd teha ja raha teenida. Vahel võib see tähendada, et pead tegema tööd, mis on sulle vastumeelne või sinu põhimõtete vastane.
See sõltub väga palju õhkkonnast, mis valitseb meediamajas, kus keegi töötab. Kuidas inimestesse suhtutakse, mida neilt nõutakse ja oodatakse, kuigi seda isegi otsesõnu välja ei öelda. Teame ju, mis toimub Eesti Meedias, millised tuuled seal puhuvad ja tormid üle käivad. Kui Kanal2 loobub Olle Mirmest, kes on selle kanali praktiliselt üles ehitanud, kelle õlgadel see on aastakümneid seisnud, siis ma ei tea, kuhu kõik välja jõuab.
Milleni selliste riskide võtmine meediamaastikul üldse viia võib? Me ei pea tooma näiteid isegi praegusest ajast. Sinuaegses Rahvusringhäälingus ja Eesti Televisioonis oli täpselt samamoodi.
Saame näha, aeg näitab. Meie istume esimeses reas ja vaatame, kas plaksutame ja hüüame „Braavo!“ või vilistame. Meil on see võimalus.
Inimesed on minult küsinud, kuidas ma leian üles asjad, mis mulle päriselt rõõmu valmistavad, kui kogu mu ümbrus on täis pealiskaudset väheusutavat rõõmu.
Neid on ju nii palju. Me oleme sinuga elus väga vähe kohtunud, neli korda ehk ja ega me ei tunne üksteist. Aga on teatud respekt. Ma olen lugenud sinu poisi-raamatut („Poisi lugu“, ilmus aastal 2009), ma olen lugenud sinu missiooni-raamatut („Missioon. Ühe missiooni päevikud“, ilmus aastal 2016), mis oli üsna valus lugemine. Loomulikult elasin ma sulle mõttes kaasa ka need sinu jaoks mitte väga lihtsad ajad, mis loodetavasti sul nüüd seljataga on, kuigi ega sellest päriselt lahti ei saa, sest avalik arvamus on üsna julm. Kui sul on ikka selline tätoveering otsaees, siis on väga raske sellest vabaneda. Taavi Rõivas kannab neid Malaisia külmkappe elu lõpuni seljas. Tiit Ojasool on üsna raske vabaneda märgist, mis tal küljes on. Ja jumal paraku, ka sinu 20 aastat kestnud abielu lõppes sedasi, et ...
Kas sa panid tähele, kas mulle oli selle kahe aasta jooksul, kus minu pereelu lahanud artiklid ilmusid, kusagilgi sõna antud? Kas oli keegi minu käest kunagi küsinud, kas see on ikka päris Hannes Võrno, kes Facebookis mingeid asju kirjutab? Ma võin homme teha Facebookis Vahur Kersna konto ja usu, sind tehakse kahe kuuga nii maatasa, sest sa hakkad seal ütlema asju, mida vanakurat ise ka ei ütleks põrguväravas.
Kas sa tahad öelda, et need postitused ei ole sinu omad?
Ei, ma ei taha seda öelda. Ma tahan öelda, et mulle ei ole kahe aasta jooksul sõna antud.
Oma Facebookis oled sa ju saanud rääkida. Sa oled seal kohati ikka väga rajult esinenud, nii et avalikkusel võtab hinge kinni. Kas sa teed seda nimme, tahad ärritada? Või see voolab su seest välja ja sinu selja taga seisavad tuhanded inimesed, kes mõtlevad Eestis samamoodi ning sina oma autoriteediga väljendad nende seisukohti?
Absoluutselt mitte. Oot, kas sina juhid nüüd saadet? (Naeravad.) See on väga hea küsimus. Ma kindlasti ei esinda kellegi teise seisukohti, aga ma võin öelda, et seda talvises maastikus paksu jääkaane all olevat veekogu on piisavalt palju, võib-olla mõne jaoks ohtlikult palju. Mulle on öeldud, et ma väljendun karmilt, valusalt ja otse, aga ma räägin teiste eest ka.
Tegelikult on see tubli, et sina või ükskõik kes julgeb välja öelda oma mõtteid. Me elame ühiskonnas, kus ei panda mõtete väljaütlemise eest vangi. Teistel on õigus ja võimalus nende mõtetega mitte nõustuda. Kas sa juhtusid vaatama Yana Toomiga tehtud saadet?
Kulutada 170 000 eurot etenduseks ajal, kui riik ei leia väärkoheldud lastele raha? Kas see on hea mõte? Kes annab sellist nõu?
Ma kuulsin, kuidas ta ütles: see, et ma mõtlen teistmoodi, ei tähenda, et ma olen riigi vaenlane.
See oli ägedalt öeldud. See pani mõtlema. Ma sain sel hetkel aru, kes tegelikult juhib võimuerakonda (2018. a märtsis oli võimul Keskerakond). Energeetiliselt juhib seda Yana Toom. Palun vabandust väljenduse eest, aga teatud regulaarsusega kakab ta peaministri taldrikule ja see vaene mees sööb õhetavate põskedega kõik ära, sest Yana Toom oma siniseks värvitud küüntega hoiab tal munadest kinni, pigistab ja tema selja taga seisavad terve Lasnamäe venelased ja Ida-Virumaa, keda nad kõik kardavad. Kui see ära kukub, on Keskerakond samas kohas, kus IRL on täna. Eestlasena on mul seda muidugi valus vaadata, aga see on reaalne olukord. Las ta olla, me teame, et tegelikult ei muutu selles kirbutsirkuses mitte midagi. Pagar ärkab Võrus kell viis ja paneb taina kerkima, kalur pakib Kihnus oma võrgud kokku ja läheb merele, professor Tartus valmistab loenguid ette ja kirurg PERH-is valmistub päeva jooksul kolme rasket haiget lõikama – see on tegelikult see, mis loeb ja mis hoiab Eestit üleval.
Kas poliitikasse ja vangi satutakse samal põhjusel – et hõlpsamini teiste kulul ära elada?
Sina ja Mihkel Raud käisite poliitikas ja tulite kiirelt ära. Mida te mõtlesite sinna minnes? Primadonnad lähevad poliitikasse ja seal öeldakse teile: poisid, hüpake! Istuge! Sitsige!
Kuigi kõik on sinu sõnul väga hästi, saad sa minuga nõustuda, et inimestel on osa julgusest ära võetud? Kui keegi julgeb meedia rünnaku alla sattunuga samale pildile jääda, siis ta teab, et järgmisena
