33 kohtumist. Hannes Võrno

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу 33 kohtumist - Hannes Võrno страница 5

33 kohtumist - Hannes Võrno

Скачать книгу

üks asi, aga mind teeb kurvaks tarkuse puudumine. Kui sa loed „Kalevipoega“, siis tema oli kõva jõuga, kuid mitte väga terane valitseja, aga ta kuulas targemate nõuandeid. Siil tuli põõsast ja ta kuulas siili, kuulas, kuhu linnud juhatavad, kuulas kärnkonna, kuulas targemate nõuandeid. Kui sa vaatad NO99 filmi, siis ma ei tea, kas president ise tahtis midagi sellist või olid need presidendi nõunikud, aga sel juhul pidid nad olema erakordselt rumalad inimesed. See oli vale asi.

      See oli IRL-i peasekretär, kes on viinud IRL-i sinna, kus ta praegu on.

      Jah. Ma olin saalis ja ütlen veelkord: kui oleks võetud laulma Matvere ja Tätte, poleks see midagi maksma läinud ja inimesed oleksid olnud sillas. Kulutada 170 000 eurot etenduseks ajal, kui riik ei leia väärkoheldud lastele raha? Kas see on hea mõte? Kes annab sellist nõu? Ma näen seda igal pool, ka poliitikas, et jumal andis ameti, küllap annab ka tarkuse. Ei anna! Nii palju rumalaid otsuseid tehakse järjest, et ma ei saa aru.

      Tänapäeval tuleb öelda, et andis jumal ameti, tuleb sellest kümne küünega kinni hoida. Vahel hommikul mõtlen enda jaoks olulistele inimestele, et mida nad täna teevad ja viimasel ajal olen mõelnud, mida sina järgmisena ette võtad. Mis on sinu järgmine suurem projekt?

      Mul on nii palju ideid, et vahel mõtlen, kes need kõik ära teeks.

      Sa oled põnev ja austusväärne inimene. Tänan sind, et sa saatesse tulid.

      Ja mina loodan, et su saade annab sulle uue hingamise. Ma ei näe põhjust, miks sina ja TTV ei võiks hästi alustada.

      Me ei pea teietama, sest oleme koos teinud kaks matka, mis sinu jaoks olid nagu lihtsad jalutuskäigud pargis, aga minu jaoks ekstreemne enesetapp. Need olid RMK algusaegade matkaradade katsematkad, mille jooksul vedasid punti linnavurlesid läbi metsa ühest puhkekohast teise. Miks me oleme koos ainult kahele matkale sattunud? Kas ma olen nii sitt matkakaaslane?

      Ei, ei, sellel on ikka hoopis teised põhjused. Kas pole aega olnud või midagi muud. Minu jaoks on Eestis matkamine käkitegu ja sinu jaoks on täpselt samamoodi. Ütlen ikka: Eestis suveajal matkates surma ei saa. See kõik on nii lihtne, pole mingit ekstreemsust.

      Milline su ametinimetus praegu RMK-s on?

      Pikkade matkaradade projektijuht.

      Sisuliselt tähendab see seda, et teed kõik matkarajad ise läbi, et mistahes totu jääks rada läbides igal juhul ellu.

      Teen rajad ise läbi ja vähe sellest, ma pean ju võtma kahe punkti vahel parima. Kust on võimalik läbi minna ja mis on parim ja huvitavaim. Seega käin läbi ka kõik võimalikud teed selle matkaraja ümber, et valida see kõige parem võimalik rada.

      See tähendab kõik need rajad, mis on Eesti metsades Oandust Iklasse ja ...

      ... Perakülast Ähijärvele ja Kauksist Matsallu.

      Ehk need kohad, kus on RMK matkaraja sildid väljas, oled sina läbi käinud ja öelnud: see rada on okei, aga see, mis läheb 50 meetrit kõrvalt, see ei sobi.

      Üldiselt küll, jah. Seal tuleb igasuguste asjadega arvestada, aga tavaliselt on mul käidud ka kõikide matkaradade ümbrus, sest ma olen otsinud parimat.

pilt

      Alar Sikk:

      ka mina olen kõrgel rumalusi teinud

      Alar Sikk on sündinud 4. jaanuaril 1966.

      Esimene eestlane, kes on jõudnud maailma kõrgeima mäe Mount Everesti tippu. Esimene eestlane, kes on tõusnud kõigile eri maailmajagude kõrgeimatele tippudele. Kõnelus toimus 8. jaanuaril 2019.

      Kas need matkarajad on sellised, et inimene peab looduses ise hakkama saama sellega, mida loodusema annab, või on need rajad külapoele lähedal?

      Väga tähtsad objektid matkaradade juures ongi poed. Siin on omad tingimused. Number üks, et matkarajal oleks palju ilusat loodust ja matkarajale jääks võimalikult palju kultuuri. Kirikud, turismitalud jne. Poed, et oleks võimalik matkarada iseseisvalt läbida. Peraküla–Ähijärve on 820 kilomeetrit pikk, seal lihtsalt peavad teatud vahemaa tagant poed olema. Siis lõkkekohad ja kohad, kus saaks telkida. Kõike seda peab arvesse võtma.

      Üks meie ühine retk oli lõbus. Meil olid kanuud, jalgrattad, hobused. Kas praegu võin ma samamoodi sellel rajal käia?

      Ei, see oli tol hetkel show-üritus, et oleks mõnus, äge ja huvitav. Praegu päris nii ei ole, et sulle pakutakse mingil hetkel hobust. Aga on eri võimalusi. Kui kusagil laenutatakse kanuusid, siis miks mitte seda kasutada.

      Alar, sa oled matkal ülirahulik, peaaegu vaga mees, aga ma mäletan ühelt matkalt olukorda, kus sa olid nii püha viha täis, et isegi su käed värisesid. Kas mäletad, millal see oli?

      Mäletan, aga ma ei taha sellest rääkida.

      Kui 8000 meetri kõrgusel näed võõrast alpinisti suremas, siis lähed temast mööda. Abi vajavat inimest üksi nii kõrgelt mäest alla vedada on peaaegu võimatu.

      Ma räägin siis ise.

      Äkki me mõtleme erinevaid hetki?

      Mina mõtlen seda korda, kui oli ratsutamisetapp ja …

      (naerab) Mina mõtlesin hoopis ühte teist korda.

      Sa tulid, hobune käekõrval, teised tulid kõik ratsa, ja sa olid nii närvis, et käed ka värisesid ja kõikvõimalikud eestikeelsed vandesõnad lendasid ning sinna otsa põrutasid veel, et hobune on kõige lollim elusolend, keda sa üldse oled näinud. Kas nüüd on su suhtumine muutunud?

      Ma pole kunagi ratsutanud ja hobustest ei tea mitte midagi. See oli selline suur loom ja selgus, et just eelmisel päeval olid parmud välja tulnud. Siis ta puristas ja vehkis peaga ja ma mõtlesin, et mida ma tegema pean, see loom on ju täiesti juhitamatu. Arvasin, et palju parem on liikuda jala. Siis me metsa ääres sinuga kokku saimegi. Sul oli väga hea idee: istu auto peale ja ma viin su laagrisse ära.

      Oled öelnud, et kui sul läheb elu liiga lihtsaks, padi liiga pehmeks ja voodi liiga soojaks, siis järelikult on õige aeg hakata seljakotti pakkima ja ära mägedesse minna, sest kui kõik on liiga lihtne, muutub inimene mugavaks.

      See on täiesti tõsi. Vaatad, hea söök on ees, aga ei maitse millegipärast, või oled kaupluses ja hakkad asju sortima, küll see ei sobi ja küll too ei sobi. Tahaks midagi paremat. Siis ongi õige aeg mägedesse minna. Usu mind, kui mägedest tagasi tuled, siis on kõik absoluutselt hea.

      Oled käinud kõikide kontinentide kõige kõrgemates tippudes ehk sa kuulud sellesse eksklusiivsesse klubisse, kus praeguseks peaks olema umbes 350 inimest.

      Ma isegi ei tea, kas see on mingi klubi. Sellist klubi kui niisugust minu meelest ei eksisteeri.

      Kas nii pole, et vahel võtab Alar Võrumaal oma kapist kalli tikitud logoga tviidpintsaku, sõidab mugavas äriklassis kuhugi Londoni Royal 7 Summit Clubi kohtumisele, livreedes teenrid võtavad teid vastu, šampanja voolab?

      Ei, mingeid klubiruume pole.

      Milline pettumus. Mis mõttega sa ronid siis nendesse tippudesse?

      Võib-olla

Скачать книгу