«Hea laul!» kuulutas Jaan selgade tagant kategooriliselt ja, kummaline küll, just see lause murdis tardumuse.
«Ja ikkagi on imelik: sõjaväge pole enam ammu, aga laulud on alles,» vastas Elmira nagu punkti pannes.
Rohkem sellest ei räägitud. Vestlused tärkasid ja kogusid jõudu, kasvades peagi üle üldiseks suminaks. Seltskonnad tutvusid omavahel ja nagu juhtub üsna sageli Kõikide Planeedi, nagu Maad kutsuti, supelrandades, selgus, et isegi kui omavahel poldud kohtutud, oli paljudel ühiseid tuttavaid. Tekkisid kõiki huvitavad jututeemad, lahati Uus-Batumi «Reali» võimalusi võita Peamine Karikas, mõisteti ühel meelel hukka bušmani rahvusköök (arusaamatu päritoluga vaglad piimas ja kõrberoti kuivatatud saba), ja veel palju-palju muud. Vaid kaks noort ei sekkunud üldisse lobisemisse.
«Meeldiv kohata kedagi, kes tunneb sõdurifolkloori. Andrei!»
«Jimmy!»
«Oled ammu Walvis Bay's?»
«Teist nädalat. Asjad aetud – ja kohe Maale.»
«Kuule, Jim, ega sa juhtumisi astrofüüsik ole?»
«Tema ise.»
«Mina samuti. Mäestikujaam?»
«Just nii.»
«Cerion-4?»
«Ei, Penelope-2.»
«Kahju. Ma arvasin, et oleme naabrid.»
Vaikus.
«Siin on siiski mõnus…»
«Puhkusel on igal pool mõnus.» Jimmy ajas end istuma ja haaras põlvede ümbert kinni. «Muide, sinu otsustav hoop seal, basseinis… Vana Mehhiko koolkond, mis?»
«Ei, see oli kendost. Pealegi – mis koolkonnad seal vee all ikka? Haidel pole vahet…»
Samal ajal keskendus üldine suhtlemine lõplikult spordiprobleemidele. Midagi üllatavat selles polnud – Galaktika Karika aastal oli jalgpall jälle moes, ennetades nii lõputut maletšempionaati kui rallit Lutetia – Uus-Dakar. Sel hooajal oli Uus-Batumi «Real» komeedina ette rebinud, kasvatades kiiresti võimalust saada uueks, saja kahekümne kuuendaks «Universumi surematute meeskondade» klubi liikmeks.
«Ja ikkagi pole «Real» mingi õige meeskond!» kuulutas Jimmy hõikeid kuulates veendunult.
«Ega ma vaidlegi,» õiendas Andrei. «Kui seda lõputut treenerite vahetamist poleks olnud, siis meie «Tšernomorets»…»
«Just-just,» noogutas Jimmy sügavmõtteliselt. «Meil «Celestas» on sama jama.»
«Pole viga, küll me ükskord finaalis kohtume, Jimmy!»
«Kindla peale, André!»
Nad vahetasid fännimärke. Jimi särgil säras «Tšernomoretsi» sini-valge märk, Andrei kaela aga ehtis kett «Celesta» punakuldse embleemiga, mis oli sihilikult pisut robustse töötlusega.
«Hoia seda…» Jimmy kohendas medaljoni. «Ise tegin.»
Kusagilt ülalt langes alla kitarr.
«Ärge laiselge, artistid! Sinu kord, J. J.»
Päikesekiir veikles mänglevalt «Cremona» lakitud küljel. Jimmy kruttis pinguteid.
«Bušman Hendriku laul. Olete päri?»
«Aeg kui surra kätte jõuab,
tuleb tuul ja kustutab meid.
Läbi tolmu, liiva sõuab,
me jäljed endale ta nõuab.
Igaveseks me jäljed peít
kõigilt me kõnnitud teilt.»
Jimmy vaikis, aga laul ei katkenud. Istujad laulsid kaasa ja blondil kitarristil ei jäänud muud üle, kui neid saata.
«Sest kui jälg jääks kustumata,
surm jääks justkui saabumata,
sestap siis, kui õige viiv,
tuul me jäljed kaasa viib…»1
Märkamatult ujus nende juurde päikeses sätendav infokera ja teatas delikaatselt köhatades: «James Patrick O'Hara! Teid ootab üheksateistkümnes vestluskabiin. Aršakuni, Andrei Miroslavovitš! Teid ootab kahekümne teine vestluskabiin. Tänan tähelepanu eest.»
Poisid tõusid peaaegu korraga ja suundusid kiirustamata paviljoni poole. Tüdrukud vaatasid neile järele.
Kahekümne teise kabiini kohal säras helesinine tuli: «Side on loodud.»
«Noh, Jim, ma läksin.»
«Hüva.»
Andrei sulges enda järel ukse ja vajutas pimendusnuppu. Ekraan süttis. Andreile vaatas otsa väsinud olekuga eakas mees nelja karikakraõiega lõkmetel.
«Mu kindral, leitnant Aršakuni ilmus teie käsu peale!»
«Leitnant, Kodumaa nõuab, et te täidaksite oma kohust.»
«Kuulen käsku!»
«Teie järele on saadetud flaier. Pange end valmis.»
Kui Andrei kabiinist väljus, oli ruum tühi. Üheksateistkümnenda kabiini kohal säras sinakas helendus. Kabiini pimeduses seisis subaltern James O'Hara valveseisangus pagunitel viit vahtralehte kandva mehe kujutise ees.
ÜÜGA teatab:
… Pretsedenditu lööming Walvis Bay's! Joogitäht Ozi Gutelli galakontserdil puhkes konkureerivate fänniklubide vahel kaklus. Linna haiglatesse on toimetatud seitse ohvrit, kes said kergemaid kehavigastusi.
… Boëthiuse kasutamise konverentsi kõikide sektsioonide istungitel jõuti tupikusse. Lord Corkney kutsus härraseid üles maksimaalsele vaoshoitusele.
… Kõige Elusa Sõprade Kosmilise Liiga Suurduuma otsustas heita enda hulgast välja vasakradikaalse rühmituse, kes kutsub üles loobuma orgaaniliste toodete tarbimisest. Liiga peakorteri ees on ekstremistide piketid!
… Olukord Darhail jätkuvalt pingeline.
4
Ohrmazd-2 (Ühtne Galaktikaliit).
Gaia-Eleftera (Galaktika Demokraatlik Konföderatsioon).
17. juuli 2098 Galaktika ajaarvamise järgi.
Kohalviibijad võtsid kiirustamata istet, nad peatusid kord ühe, kord teise tooli juures, vahetasid uudiseid, naersid värske anekdoodi üle. Kogunenuks nad mujal, oleks seda võinud pidada iga-aastaseks klassikokkutulekuks
