jätab endast ülbe mulje,“ ütles neiu endale.
Vast polnud siiski aus anda hinnangut enne silmast silma kohtumist.
Shana mõtles, et nüüd on tal midagi põnevat rääkida, kui isa koju tuleb.
Kui markiil pole aimugi, kes Shana tegelikult on, siis pole ka kellelgi teisel vaja juhtunust teada.
Kõik sai valmis selleks ajaks, kui kellaseierid baaris kaheteistkümnendat lõunatundi näitasid.
Viimase poole tunni vältel olid nad kuulnud kaugusest püssilaske ja jäi mulje, et seltskonda saadab hea jahiõnn. See polnudki üllatav, oli ju Bob teadnud väita, et Kilbrooke’i valduste selles nurgas polnud palju aastaid jahti peetud.
Veidi aja pärast aknast välja vaadates nägi Shana tagahoovis metsavahte, kes tassisid rikkalikku saaki.
Nende kannul tulid kütid ise, kes sisenesid tagauksest, kus Bob neid lävel ootas.
„Tere hommikust, milord,“ kuulis Shana teda lausuvat. „Loodetavasti oli teie jaht edukas.“
„Tõepoolest oli edukas,“ vastas võõras mehehääl. „Ja uskuge mind, me oleme väga näljased. Kas lõuna on valmis?“
„Ma mõtlen, et ehk tahaksid ärrased kõigepäält keelekastet,“ pakkus Bob. „Ma korkisin lahti teie lordliku kõrguse saadetud pudelid.“
„Siis me tõesti joome,“ nõustus markii.
Tal oli sügav ja selge hääl, kuid Shanale tundus siiski, nagu see kõlanuks veidi jahedalt ja kõrgilt.
„Ära nori,“ noomis ta ennast mõttes.
Isa oli aastaid tagasi õpetanud teda inimesi analüüsima. Ta oli öelnud, et tütrel on vaja jälgida mitte üksnes seda, mida öeldakse, vaid ka kuidas öeldakse.
Shana oli õppinud heaks inimesetundjaks nagu isagi, kellele see oskus oli diplomaadiametis igati kasuks tulnud. Lord Hallamile oli inimese tõeline iseloom teada juba enne, kui too suu avas.
„Ma olen kindel, et markii on sama upsakas, nagu räägitakse,“ mõtles neiu.
Ta juba ootas seda hetke, mil ta meest näeb.
Polnud mõtet usaldada toidu serveerimist Winniele, sest tüdruk ajaks kindlasti midagi nässu.
Seepärast otsis Shana pärast söögivalmistamise lõpetamist teise puhta põlle ja tõmbas ülle. Õnneks varjas see tema hästiistuva ja üsnagi kalli kleidi.
Isa oli alati rõhutanud, et tütar peab kandma riietust, mis „raamib tema ilu“.
„Liiga paljud naised arvavad, et pole vaja end parimast küljest näidata, kui neid keegi ei näe või kui nad on ainult perekonnaringis,“ manitses lord Hallam.
Tema silmis oli väga hell pilk, kui ta lisas: „Mu kullake, ma tahan sind iga päev imetleda täpselt niisamuti, nagu sa läheksid Buckinghami paleesse ballile või Windsori lossi vastuvõtule.“
Shana oli muianud, kuid teadnud täpselt, mida isa tahtis öelda.
Seepärast riietus ta alati elegantselt ja maitsekalt, ehkki teda polnud nägemas keegi peale lillede ja koerte.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
