sel viisil rakendada. Oleme väga rõõmsad, kui inimesed, kellest on saanud tänu minu jagatud infole asjatundjad terviseasjades, levitavad sõnumit kaastundlikult, soovides siiralt teisi aidata. Olen selle eest ääretult tänulik. Ohtlikuks muutub asi siis, kui informatsiooni moonutatakse – seda rikutakse moes oleva valeinfoga, muudetakse just nii palju, et see sarnaneks minu antud algse teabega, või omistatakse see häbitult näiliselt usaldusväärsetele, kuid tegelikult eksitavatele allikatele. Juhin sellele tähelepanu, et oskaksid kaitsta ennast ja oma lähedasi valeinfo eest.
Selles raamatus ei leierdata infot, mida sa oled juba mujalt lugenud. Ma ei väida, et kõikides su tervisehäiretes on süüdi kilpnääre. Ma ei propageeri moodsat suure valgusisaldusega dieeti, mis väidetavalt kõrvaldab haigustunnused. Minu informatsioon on värske – tutvustan täiesti uut paljusid inimesi piinavate sümptomite tõlgendamise ja tervenemise viisi.
Võimalik, et oled pisut umbusklik. Mõistan sind. Me reageerime ja arvustame. See on meie loomuses. Sisetunne kaitseb meid teatud olukordades ning mõnikord aitab see meil läbi elu sammuda. Praegusel juhul loodan, et usud mind. Võid ülemäärase umbusu tõttu tõest kaugeneda. Võid kaotada võimaluse aidata ennast või kedagi teist.
Niisiis, kinnitagem turvavööd. Aitame koos inimestel terveks saada. Tahan, et sinust saaks kilpnäärme tervise asjatundja. Olen tänulik, et tuled minuga tervenemisrännakule ja varud aega selle raamatu lugemiseks. Saad teada tõe, mis muudab sinu ja su lähedaste elu.
ESIMENE PEATÜKK
Tõde kilpnäärme kohta
Ärkad sel tähtsal päeval vara. Riietud hoolikalt, võtad paar suutäit hommikueineks ning teatad ülemusele, et tuled täna pisut hiljem tööle. Arsti juurde sõites tärkab õhkõrn lootus, et järgmine kord autorooli istudes valitsed oma elu üle juba pisut rohkem.
Ehk saad viimaks ometi teada, miks sa öösiti magada ei saa, miks kehakaal muudkui tõuseb, miks sul on keskendumisraskused, miks su juuksed hõrenevad või miks sa oled pidevalt väsinud. Lõpuks ometi, mõtled, seletatakse, miks mul esineb kuumahooge, miks käed ja jalad alatasa külmetavad, miks küüned on haprad, nahk kuiv, süda peksleb, jalad on rahutud, esineb mäluhäireid, silme ees justkui hõljuks pidevalt miski. Saan teada, millest on tingitud lihasenõrkus, hormoonitaseme kõikumine, peapööritus, kihelus ja tuimus kätes ja jalgades, pinin või undamine kõrvus, suuremad ja väiksemad valud, ärevus ja masendus. Arsti ooteruumis on sul raske keskenduda ajaviiteks kätte võetud ajakirjale, kuna kuulatad pingsalt, millal sinu nime hüütakse.
Viimaks ometi jõuab kätte oodatud hetk. Sind kutsutakse arsti kabinetti ja kästakse istet võtta. Üritad rahulikult hingata. Arst saabub paari minuti pärast, vestlete põgusalt, kuid sõbralikult, ning seejärel teatatakse: „Teil on Hashimoto türeoidiit.“
Tunned hetkeks kergendust, teades, et su haigusel on nimi... kuid nimi ei aita siiski mõista, milles on asi. „Mis see on?“ pärid.
„Analüüside tulemused näitavad, et kilpnäärme antikehade hulk veres on suurenenud. Kuna ka kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) tase on tõusnud ja viimasel läbivaatusel ilmnes, et kilpnääre on suurenenud ning esineb kilpnäärme alatalitluse sümptomeid, viitab kõik sellele, et teie immuunsüsteem on segaduses. Seda nimetatakse autoimmuunreaktsiooniks, mis tähendab, et teie keha ründab kilpnääret, justkui oleks see võõrkeha. Kilpnäärmes tekib põletik ja näärme talitlus halveneb järk-järgult.“
Kergendustunne hajub, kui kujutled omaenda immuunsüsteemi ründamas seda väikest, süütut kaelas asuvat nääret. Soovid peaaegu, et saaksid diagnoosi tagasi lükata samamoodi, nagu saadad tagasi veebipoest tellitud kingad, mis su varbaid hõõruvad. Number ei sobinud, kirjutad tagastamislipikule, ja saadki neist lahti ning võid sobivamaid jalanõusid otsima hakata. Püüad siiski faktidele näkku vaadata. „Miks immuunsüsteem seda teeb?“
„Autoimmuunhaigused on sageli pärilikud ning rolli võivad mängida ka keskkonnategurid, nagu näiteks bakterid, toitumisharjumused või stress.“
„Aga miks keha iseennast ründab? Miks see segadusse satub?“
„Noh,“ sõnab arst kaastundlikult naeratades, „autoimmuunhaiguste täpset põhjust ei teata endiselt, kuid teadus areneb iga päev jõudsalt. Räägime nüüd ravimitest.“
Arsti juurest lahkudes ei tunne sa, et haarasid ohjad taas enda kätte; sulle tundub hoopis, et sind on reedetud. Kuidas su keha ometi võis sind niiviisi alt vedada? Miks sind karistatakse rumala immuunsüsteemiga? Sa ei tea enam, keda või mida usaldada, kuna isegi su enda keha töötab sinu vastu.
Sinu lugu võib olla teistsugune. Võib-olla diagnoositi sul hoopis Gravesi tõbi: autoimmuunhaigus, mis paneb kilpnäärme liiga aktiivselt tööle.
Võib-olla teatati hoopis, et sul on primaarne kilpnäärme alatalitlus, mis tähendab, et kilpnäärmehormoone ei toodeta piisavalt. Seda võis näidata vereproov või sümptomite põhjal pakkuda arst. Ehk on sulle öeldud, et sul on kilpnäärmesõlmed, -tsüstid või koguni -kasvaja. Küsisid arstilt, millest need hädad on tingitud, ning sulle vastati, et asi võib olla enneaegses vananemises. See on karm sõnum, eriti kui oled alles kahe- või kolmekümnendates eluaastates.
Kilpnäärmehaiguse diagnoosiga ei pruugi lugu lõppeda. Saad teada, et Hashimoto türeoidiidile, Gravesi tõvele või kilpnäärme ala- või ületalitlusele lisaks on sul puukborrelioos, reumatoidartriit või fibromüalgia, või hoopis perimenopaus või menopaus. Teised võivad sind naljatades napakaks või hüpohondrikuks kutsuda. See teeb rohkem haiget, kui nad arvata oskavad, kuna tahaksid ju üle kõige terveks saada. Tunned, et keegi ei kuula sind.
Esimest korda arsti juures käies ei pruukinud ükski analüüs ega läbivaatus midagi halba näidata. Käisid seejärel vastuseid otsides tulutult ühe arsti juurest teise juurde. Kaotasid usu arstidesse ja iseendasse. Hakkasid juba arvama, et kujutad sümptomeid ette, kuid harisid siis end ise, uurides uusimat erialakirjandust, ning tegid enda terviseseisundi kohta omad järeldused. Muutsid toitumisharjumusi ning see tõi pisut kergendust, kuid maadled siiski iga päev tervisehäiretega ega tunne end kuigi hästi.
Võib-olla kartsid arsti juurde minna pelgalt väsimuse, ärevuse, keskendumisraskuste ja peapöörituse pärast. Lugesid paari kilpnäärmeteemalist artiklit ja mõtlesid, et ehk ongi just see väike nääre kõige kurja juur.
Äkki vaevavad hoopis mõnda su lähedast alatasa seletamatud sümptomid või tuvastatud kilpnäärmehädad. Näed, kui õnnetuks teeb krooniline haigus, ning soovid, et oskaksid kannatusi leevendada ja taastada sõbra või pereliikme tervise ja elujõu.
Võib-olla oled arst, kelle süda murdub iga päev, nähes patsientide kroonilist valu või halba enesetunnet. Oled kursis autoimmuunhaiguste ja kilpnäärme tervise kohta käivate uusimate teooriatega. Sa tõlgendad sisetundest lähtudes sümptomeid, sa ei pea vereanalüüse ülimaks tõeks, tutvustad patsientidele kõige uuemaid kroonilise haiguse kontrolli all hoidmise vahendeid, näed, et ravimid ei aita, ning ootad kannatamatult murrangulist teadustööd, milles paljastatakse viimaks ometi kõik kilpnäärmega seotud saladused.
Kui su kogemused sarnanevad mõne eespool kirjeldatud stsenaariumiga, tea, et sa pole üksi – miljonid inimesed seisavad silmitsi mõistatuslike sümptomitega, mida meditsiiniringkondades on hakatud seostama kilpnäärmehaigusega. Su haiguslugu on kahtlemata ainulaadne ja isiklik, kuid sa kuulud vaprasse ja väsimatusse väesalka, kes ei lepi vähemaga kui kilpnäärme tervisega seotud ülim tõde.
Rühid edasi eluraskustest hoolimata. Sulle on mitu korda selgitatud, et autoimmuunhaigus
