eri kasvutingimustes teistmoodi.
Üldiselt on tundelukud saanud tugevaks ja arenenuks juba kooliealistel. Tundelukk jätkab tugevnemist iga korduse kaudu alates lapsepõlvest tänase päevani välja. See on omandatud viis reageerida olukordades mõtete, tunnete ja toimingute tasandil. Sellest saab harjumus, mis tugevneb iga kordusega. Mida tugevam on tundelukk, seda kergemini see meie elus aktiveerub.
ELAME IKKA SELLEKS, ET HAKKAMA SAADA
Olgugi et lapsepõlves on tundelukud kasulikud ja kaitsevad last, siis täisealisele on need kahjulikud. Nad panevad meid käituma lapselikult, samal moel, nagu oleme õppinud käituma lapsena. Tundeluku poolt juhitud käitumine ei vii täisealisena vajaduste rahuldamiseni, kuna käitumisviis on sündinud lapsepõlves selleks, et tulla toime olukorras, kus vajadus ei ole rahuldatud. Täisealisena on tundeluku põhjustatud käitumine endiselt eelkõige toimetulemine sellega, et vajadused ei leia rahuldust.
Tundeluku juhtimisel jõuame täisealisena selleni, et kogeme jällegi samasugust vajaduste mitterahuldamist, mida oleme pidanud kogema lapsepõlves ja nooruses. Täiskasvanuna loome tundelukkude mõjul enda ümber samalaadsed olukorrad, mis põhjustasid tundelukkusid lapsepõlves. Kui täisealisel tundelukk aktiveerub, siis elame uuesti läbi koos vanema või kellegi teise lapsepõlveaegse isikuga kogetud lapsepõlvedraama.
Skeem on just nagu rada, mida mööda oleme hakanud astuma lapsepõlves ja mida tallame korduvalt kogu elu ajal. Kui me reageerime skeemi poolt juhituna, toimub see automaatselt. Me ei pea selleks teadlikult pingutama. Me astume loomulikust harjumusest tuttavale rajale, mis viib meid tuttava tulemuseni. Tuttaval rajal on kerge käia, see tundub turvaline. Samas tekitab see kannatusi, kuid me oleme õppinud neid taluma, nii et see tundub normaalne.
VAATAD MAAILMA
LÄBI TUNDELUKKUDE
Tundelukk on otsekui lääts, läbi mille uurime ja vaatame asju: maailma, teisi inimesi ja eelkõige iseennast. Vahel vaatame olukordi läbi ühtmoodi, teinekord läbi teistmoodi läätse. Tundelukk on just nagu pikksilm, mille optika rõhutab mingeid asju ja jätab teised kõrvale, sõltuvalt sellest, millele me oleme pikksilma suunanud ja kui võimas selle suurendus on.
Eri olukorrad tekitavad aistinguid. Sa tõlgendad neid, vaadates olukorda läbi tundelukuläätse. Lääts paneb sind mõtlema tundelukule omasel moel, mis äratab sinus tundelukule omaseid tundeid. Nii mõtted kui ka tunded suunavad sinu käitumist. Tundeluku mõjul olukorras tärkavad tunded lukustavad sinu käitumise: vältima, alla andma või ründama. Võid küll mõtelda kainelt, et sul pole kasulik teatud moel käituda, kuid viimaks juhivad tunded su ikka sulle endale kahjuliku käitumiseni. Näiteks kuigi mõtled, et oma askelduste pärast võid keelduda sõbra aitamisest, kuid olukorra tulles juhib hirm tagajärgede ees sind nõustuma ja sa ei suuda öelda ei.
LÄÄTS KAOTAB TERVIKPILDI
Pikksilmaga tähistaevast vaadates ei näe sa tervikpilti. Samas sa teadvustad seda ega kujutlegi, et võiksid kõike näha. Sa tead, et vaatad üksikut kohta, millele oled läätse kaudu suunanud oma huvi ja tähelepanu. Aga kui su silme ees on tundelukulääts, siis sa ei märka seda. Sa pole läätsest teadlik ja usud nägevat tervikpilti, kuna see on kõik, mida sa näed. Tegelikult näed vaid seda, mida lääts sulle vahendab.
Tundelukkude tõttu vaatad sa elu just nagu läbi kaameraobjektiivi, mis fookustab ja suumib alati selliseid kohti, mis äratavad tundeluku huvi. Lääts otsib igalt poolt tõendeid, mis toetavad tundelukku, sellega seostuva uskumuse olemasolu. Teisi inimesi kuuleme läbi läätsega samaväärse filtri. Filter põhjustab selle, et me ei kuule teisi inimesi ja nende ütlusi nii, nagu nad päriselt räägivad, vaid läätse loodud pildi moodi moondatult.
Niisiis on aistingud valikulised. Meie silmad näevad ja kõrvad kuulevad seda, mida meie tundelukud tahavad näha ja kuulda. Tegelikult liiguvad aistingud meeleelunditest täiesti neutraalsete teadetena ajju. Olukorra tõlgendamine toimub meie meeles, osana ajutegevusest. Läätsed ei ole meie silmades ega filtrid kõrvades, ometigi moonutavad nad tegelikkust.
LÄÄTSED ILUSTAVAD VÕI SÜNGESTAVAD SU MAAILMA
Öeldakse, et armunud vaatavad maailma läbi roosade prillide. Sellised läätsed varjutavad kõik tegelikkusest ilusamaks. Nad toovad esile häid külgi ja rõhutavad kõike positiivset, teisalt alahindavad ja kõrvaldavad kõike negatiivset. Armununa tundub partneri purjutamine või töönarkomaania tühise probleemina, mille „armastus parandab”. Läbi läätse näeme partnerit sellisena, nagu tahame näha, mitte sellisena, nagu ta tegelikult on.
Naine sõbrannale suhte algul: „Pekka on nii tore, nii täiuslik. Ei mingit puudust, lihtsalt unelmate prints. Edukas oma alal ega närvitse millegi pärast. Ma olen nii õnnelik, et tema leidsin.”
Sama naine kaks aastat hiljem: „Pekka on kogu aeg tööl, ei taha olla minuga. Nädalavahetusel läheb sõprade seltsi purjutama. Kodused asjad ei huvita teda üleüldse. Ma olen nii õnnetu.”
Vastupidiselt toimib lääts inimesel, kellel on pessimismi tundelukk. Pessimistlik lääts on hall ja läbi selle paistab kõik tegelikust süngemana. See rõhutab kõike negatiivset ja eitavat, teisalt jätab samas kõrvale asjade positiivsed pooled. Pessimistlik lääts otsib ajalehest alati välja kõik negatiivsed uudised. Positiivsed asjad jäävad tähelepanuta või siis vähendatakse nende tähendust. Positiivsed uudised on vaid juhuslikud või erandid, millele ei peaks tähelepanu pöörama. Sama kordub oma elus, lääts rõhutab paarisuhtes või tööl vaid negatiivseid asju. Kui ka midagi head juhtuks, on lääts kohe loomas sünget tulevikupilti: järgmiseks juhtub midagi kohutavat.
„Noh, intressid pole nädala jooksul tõusnud, aga küll nad peagi taas tõusevad. Varsti hakatakse inimestelt majasid ära võtma, kuna nad ei suuda arveid maksta. Jälle on elatud üle oma võimaluste ja teada puha, mis sellele järgneb. Tulemas on pankrotid ja leivasabad.”
– Mees, kes pessimismi tundeluku tõttu süngestab tulevikukujutlusi ja räägib neist meeleldi.
Kaitsetuse lääts paneb sind kõikjal ohtusid ja õnnetusi nägema. See paneb sind liialdama õnnetuse või haigestumise tõenäosusega ning paisutama tagajärgi, kui midagi juhtub. Lääts otsib ohtusid ja võimendab olukorraga kaasnevat riski. See vähendab su oma algatust olukorrast pääsemiseks. Lääts laseb hädaohul paista suuremana, kui see tegelikkuses on.
„Appi, mu lapsel on palavik 39 kraadi! Kohutav, kui see on gripp! Aga kui mu laps sureb? Ma ei suuda sellele mõteldagi.
Kus on haigla telefoninumber, ruttu-ruttu, sinna tuleb kohe helistada! ”
– Naine, kes kaitsetuse läätse tõttu näeb põhimõtteliselt terve lapse palavikus katastroofi ja satub liigsesse paanikasse.
Läbi kaitsetuse läätse näed iseennast või oma lähedasi haigestumas vähki või grippi, tegemas läbi ravikuure, millest pole abi, ja viimaks haigusesse suremas. Lääts toob su silme ette õudusstsenaariumi, mis tundub tõeline, olgugi et pole kainelt mõteldes sugugi tõenäoline.
LÄÄTSED TEKITAVAD TÕLGENDUSI
