Mihkel Raud
Eestlase käsiraamat. 100 asja, mida õige eestlane teeb
Suur tänu: Rain Siemer, Gertti Kogermann, Kristi
Siimon, Eve Oviir, Toomas Aasmäe, Jaana Maling,
Kristiina Karu ja Joosep Sibul.
Mihkel Raud
Eestlase käsiraamat: 100 asja, mida õige eestlane teeb
Pildid joonistanud Alvar Jaakson
Toimetanud Anu Rooseniit
Kujundanud Heisi Väljak
Trükk: Print Best OÜ
© Rahva Raamat AS
© Mihkel Raud
Kõik õigused kaitstud
ISBN 978-9949-9966-8-1
e-ISBN 9789949996698
Selle raamatu autor on eestlane. Sajast tõelise eestlase tunnusest on tal üheksakümmend kaheksa. Puuduva kahe kallal käib igapäevane tõsine töö.
EESTLANE VAATAB „AKTUAALSET KAAMERAT”
Eestlane võib ära unustada kaitseministri nime, ilmakaarte asukoha ja isegi selle, millal ta tegi viimati teadagi mida. Kuid seda, kes on Ivi Kreen, Endel Sõerde, Marite Kallasma, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk, teab eestlane une pealt. Miks ei peakski – kõik need inimesed on aastaid igal õhtul eestlase elutuppa ilmunud ja seetõttu peaaegu et pereliikmed.
Kui eestlane „Aktuaalse kaamera” ajaks koju ei jõua, on päev sama hästi kui tühja läinud. Kell üheksa õhtul valitseb tema kodus pinev vaikus, sest uudistesaate avaminuteil selguvad lõppeva päeva erutavaimad teemad.
Kui kaugele on Maaeluministeerium jõudnud kunstseemendamist reguleeriva seaduse muudatuseelnõu ettevalmistamisega? Milline on olnud tänavune kurgisaak? Millise Moldova ministri nägu on Kanadas sündinud kahe peaga vasikas? Millal esilinastub „Klassikokkutulek 9”? Mitmendale kohale jäid Türgis toimunud rannavolle turniiril eesti atleedid?
Kui diktor on tähtsamad teemad üksipulgi lahti seletanud, saabub ilmateate aeg. Kaadrisse ilmub ülikonnas noormees, kelle juttu ilmestavad väljendid „tihenev pilvisus”, „olulised sademed”, „äikeseoht” ning „sadu on tugev”. Ta keksleb reipalt Eesti kaardi ees ning markeerib käega, kuidas tuul järk-järgult edelasse ning seejärel läände pöördub. Lõpuks soovib ta eestlasele kena nädalavahetust ning valmistub järgmisel päeval täpselt sama juttu rääkima, olgu detsember või juuli.
Kui eestlasel palutakse mõnd oma väidet faktidega kinnitada, ütleb ta alati: „„Aktuaalses kaameras” räägiti!” Kõik, mida räägib ETV peamine uudistesaade, on absoluutne tõde. Isegi 1. aprillil, mil diktor teatab, et siseministri määrusega tuleb järgmisest päevast autode tulekustutid oluliselt suuremate vastu vahetada. „Aktuaalse kaamera” toimetus vaidles eelmisel päeval tundide viisi, milline libauudis 1. aprilli saates kõige naljakam võiks olla ning ühiselt otsustati tulekustutite kasuks. Alati leidub aga lihtsameelseid – eriti vanemate inimeste seas –, kes ka läbinähtavaimat nalja tõe pähe võtavad. No kuulge – see ei saa ju võimalik olla, et autode tulekustutitele uusi nõudeid kehtestatakse! Üleöö! Või äkki saab?
EESTLANE KOOSTAB ANAGRAMME
Mõnikord tekib eestlasel kümmekond vaba minutit. Vaba aeg on nagu lotovõit: sada tuhat eurot on liiga vähe, et midagi suurt osta, sada miljonit liiga palju, et selle eest pudi-padi soetada. Kümne minutiga on natuke sama moodi. Midagi olulist selle ajaga ära ei tee, isegi rahvaste pall võtab rohkem aega ning suitsetamise jättis eestlane juba kolm kuud tagasi maha. Väheolulise jaoks on kümme minutit aga surmavalt pikk aeg. Õnneks on leiutatud anagrammid ja nii haarabki eestlane vabal hetkel paberi ja pliiatsi ning vaatab, mida tuntud inimeste nimedest annab kokku klopsida.
Esmalt võtab ta ette poliitikud, sest nendega saab alati palju nalja. Jüri Ratas on „Jari Üritas”, Martin Helmest saab „Metalne Hirm” ning Sven Mikser on „Riknev Mess”. Ka välismaised poliitikud on tänuväärne anagrammimaterjal: Angela Merkelist saab „Aeglane Kreml”, Justin Trudeau on „Tundetu Surija” ning Vladimir Putini nimi on tähti ringi sättides „Invalidi Trump”.
Seejärel mängib eestlane tuntud meelelahutajatega. Tanel Padarist saab „Pada Latern”, Ott Sepast „Topp Est”, Eda-Ines Ettist „Neitsite Aed”, Kerli Kõivust „Lõkke Rivi”, Jüri Homenjast „Mürina Ojjeh” ning Märt Avandist „Mind Äratav”.
Spordihuvilisena keerab eestlane ka mõne atleedi nime peapeale ning näeb üllatusega, et Gerd Kanter on tegelikult „Karge Trend”, Andrus Veerpalu „Lupard Veresaun”, Heiki Nabi „Hea Bikini” Andrus Värnik „Ränk Sundravi” ning Rasmus Mägi on „Ammu Särgis”.
Siis saavad aga kümme ootamatut vabaduse minutit läbi ning eestlasel tuleb anagrammide imelisest maailmast tagasi tegelikku ellu sukelduda. Pole hullu, sest järgmisel nädalal, äärmisel juhul ülejärgmisel, saab eestlane taas lemmiktegevuse juurde naasta.
EESTLANE RÄÄGIB NAABRITE KOHTA ANEKDOOTE
Kui eestlase üle nalja tehakse, võib olukord pingeliseks minna. Eriti siis, kui naljaviskaja satub soomlane, lätlane või venelane olema. No ei meeldi eestlasele, kui naaber tema kulul keelt teritab.
Ajab ikka raevu, kui põder ligi astub ja jaurama pistab: „Kuidas tuvastada ekstravertset eestlast? Ta vahib vestluse ajal enda jalanõude asemel sinu omi.”
Või ujub kuuevarbaline külje alla ja pistab kaagutama: „Eestlane võtab peale hääletaja. „Kas Tallinn on kaugel?” küsib hääletaja. „Ei.” Nad sõidavad tunni, kaks, kolm. „Kas Tallinn on veel kaugel?” küsib hääletaja uuesti. „Nüüd juba on.””
No ei ole naljakas. On hoopis pahatahtlik ja tänamatugi, sest reeglina levitavad selliseid nalju turistid, kes on tulnud eestlase külalislahkust nautima.
Eks eestlasel ole oma naabrite kohta kah mõned anekdoodid, aga need on heatahtlikud. Muheda lõõpimise vastu ei ole ju kellelgi midagi! Pealegi on eestlase anekdoodid hüsteeriliselt naljakad ja nende peale on võimatu solvuda. Näiteks see:
Läti ansambli Brainstorm liikmed otsustavad eestlasteks hakata. Ega neil peale Eesti mujal publikut nii ehk naa polnud ja nii lähevad popstaarid arsti juurde.
„Tee meid eestlasteks, siis saame Eestis veel rohkem omadeks,” palub ansambli solist Renars Kaupers arstionu.
„Pole probleemi,” vastab see. „Selleks tuleb teie ajud kaks korda suuremaks teha. Lihtne operatsioon, kõik toimub narkoosi all ja ärgates olete eestlased mis eestlased.”
Küll on tore, rõõmustavad Brainstormi poisid ja panevad operatsiooniks aja kinni. Mõni nädal hiljem tehakse lõikus ära, kuid midagi
