mis aitavad tal oma isepäisust ohjata ja mõistlikult kasutada. Nõnda on ta võimeline keskenduma käsilolevale ülesandele ja saavutama koolis edu. Mänguväljakul läheb eakaaslastele lähenemine ja mängimine sujuvalt. Ja kui palud tal oodata oma järjekorda, minna autosse või end riidesse panna, siis on ta võimeline seda tegema ilma end unustamata – vähemalt enamikul kordadel. Samamoodi nagu teised lapsed, saavutab sinu isepäine laps sinu abiga lõpuks edu igapäevastes tegevustes ja kohustustes. Sageli paistab ta selles lausa silma.
Ent isepäisel lapsel võib olla ka meditsiiniline probleem. Näiteks võib ta olla isepäine ja tal võib olla sensoorse informatsiooni töötlemise häire või arengupeetus. Või võib tema käitumine peegeldada pigem meditsiinilist seisundit kui temperamenti. Temperament kulgeb pidevalt muutuval skaalal. Liigu mööda skaalat ja sa hakkad nihkuma „tüüpiliselt“ isepäiselt käitumiselt samade iseloomujoonte äärmuslikematesse variatsioonidesse, mis võivad peegeldada arenguga seonduvat või neuroloogilist häiret.
Nii et kui õpetad lapsele nippe, kuidas ta saab oma isepäisust ohjata, ja annad talle võimalusi harjutamiseks, ent tal on jätkuvalt koolis raskusi keskendumisega, eakaaslastega suhtlemisel või unustab ta iga kord su lihtsa palve, siis usalda oma intuitsiooni. Sisetunne ütleb, et sinu lapse käitumise sagedus, intensiivsus või kestus erineb teistest sulle teadaolevate laste, isegi isepäiste laste omast.
Leia aega, et teha märkmeid ja filmida sulle muret tekitavat käitumist ja konsulteeri siis lastearsti, kohaliku varase lapsepõlve kohta sõeluuringuid tegeva keskuse või mõne teise lastega tegeleva asutuse spetsialistiga. Nende kogemus ja nägemus võivad aidata sul aru saada, kas su laps on isepäise loomuga ja tal on meditsiiniline probleem, või peegeldab su lapse käitumine enamat kui tüüpilisi temperamendiprobleeme ning tal on tõepoolest meditsiiniline probleem.
Seejärel otsi ravi, mis võiks su last aidata. Varane diagnoos ja ravi on otsustava tähtsusega, kuid isegi juhul, kui su lapsel diagnoositakse meditsiiniline probleem, ära jäta selle raamatu lugemist pooleli. Lisaks terapeutide abile on sama tähtis, et jätkad lapsele nende strateegiate õpetamist, mida ta vajab, et oma tundeid ja vajadusi respekteerivalt väljendada, sõnade ja tegevuste õpetamist, et oma emotsioone ja tundlikkust ohjata, uute situatsioonidega toime tulla ja teistega koos töötada. Niimoodi talitades pakud talle nii kohtlemist, mida ta vajab, kui ka vajalikku informatsiooni ja treeningut, mida ta vajab positiivsel viisil edenemiseks. Nii et tule kaasa, luba mul anda sulle lootust ja vahendeid, et luua perekond, kus isepäisus õitsele puhkeb.
2 ERINEV VAATENURK Tugevustele toetumine
Kui olin väike poiss, kutsusid nad mind valetajaks, nüüd täiskasvanuna kutsuvad nad mind kirjanikuks.
Isaac Bashevis Singer
Mulle meeldib silte koguda. Igasuguseid silte – selliseid, mis kinnituvad konservidele, ja selliseid, mis jäävad inimestele külge. Täna uurisin supikonservil olevat silti, säravpunast erkvalgel taustal. Ere ja lõbus, paneb mind end õnnelikuna tundma. Kollased pritsmed teatavad mulle, et see on „Chicken ALPHABET with vegetables SOUP“ (Kana-köögivilja TÄHESTIKUSUPP). Huvitav, kui tagasihoidlikult on välja toodud juurviljad ja kui esile on tõstetud tähestikku. Purgi tagumisel küljel oleval sildil on koostisosad ning tempel tõendab, et supp on USA valitsuse poolt kontrollitud.
Silt räägib paljust. Juba enne konservi avamist tean, mis seal sees on, ja seda, et supp on valitsuse poolt heaks kiidetud. Ettevõtted kulutavad tuhandeid, isegi miljoneid dollareid taoliste siltide disainimisele, et need meie jaoks ahvatlevaks ja ihaldusväärseks muuta.
VAATLEME SILTE
Sildid, mida inimestele omistatakse, pole alati nii kenad. Neil on palju kujusid ja vorme – näiteks hüüdnimed Toriseja ja Vinguja, tiitlid kõiketeadja ja boss ning märgised unimüts ja unistaja. Mõned on eredad ja värvikad ning nende kuulmine tekitab minus hea tunde, näiteks tõukeratas ja armastus. Mõned, nagu tähenärija ja solvuja/turtsakas, on igavad ja sünged ning üle huulte lipsates jääb neist suhu mõru maitse. Iga silt toob esile eraldi omaduse, konkreetse tunnusjoone. Need ütlevad mulle, mis on inimese sees, isegi kui ma temaga kunagi kohtunud pole. Kahjuks ei esitata neid mingis erilises järjestuses, seega kuuldes sõna turtsakas ei tea ma kunagi, kas see tähendab, et inimene on natuke või palju turtsakas. Selliste sõnade kasutust valitsus ei reguleeri, seega mõned nendest vastavad tõele ja teised mitte.
Isepäise loomuga lapsed paistavad suisa nõudvat silte, ja mitte just positiivseid. Kõikidel lastel on hüüdnimed, kuid isepäise loomuga lastel õnnestub koguda ohtralt hirmsaid, õnnetuid ja halvasti disainitud silte, mis näivad sääsena nõelavat, haavates õrna siledat nahka. Seda võib juhtuda igas perekonnas. Juhtus ka Caroline’i peres.
„Mu abikaasa ütleb, et oleksime pidanud talle nimeks panema Helen, sest ta on kui „Hell“ – põrguline ratastel!“ Caroline naeris, kui kuulasime, kuidas ta kolmeaastane tütar Hazel oma semusid liivakastis „organiseeris“. „Aga tõesti, ma ei ole varem taibanud, kui kerge on meie tütart sildistada. Olen alles nüüd hakanud nägema selle mõju temale. Hazel on kõige noorem, meie pere üllatuslaps. Ta on ülejäänud kahest lapsest niivõrd erinev, et oleme alati talle viidanud kui „taltsutamatule naisele“. Eile noomis mu ema teda diivanil hüppamise pärast. Hazel vabandas end, öeldes: „Vanaema, kõik on korras. Mind peetakse taltsutamatuks.“
Kui silt on pandud, siis kipume tegutsema sellele vastavalt, isegi kui see pole täpne. Seda näiliselt võluväel toimuvat hüpet sildilt reaalsusesse nimetatakse Pygmalioni efektiks ja see on uurijate poolt hästi dokumenteeritud. Tegelikkuses õpivad lapsed selle, kes nad on, ära teistelt nende ellu kuuluvatelt inimestelt. Mõtle isepäistele lastele, keda tead. Milliseid sõnu kasutatakse nende kirjeldamiseks? Kas need kõlavad samamoodi nagu miljonidollarilised sõnad, mis luuakse reklaamiagentuuride poolt, sõnad, mis suudavad panna sind soovima, et sul võiks olla isepäiseid lapsi isegi rohkem? On need sellised kirjeldused, mis paneks teisi sind kadestama isepäise lapse kasvatamise võimaluse pärast? Sildid, mis ajavad sind uhkusest puhevile, panevad heast meelest naeratama ja rõõmust naeru pugistama? Positiivsed sõnad, mis keskenduvad sellele, mis on õige, mitte sellele, mis on valesti?
Olgem ausad. See on ebatõenäoline.
Enamik meist seisab silmitsi suure hulga kuuldavale toodud ja toomata jäänud siltidega, mis mõjutavad viisi, kuidas me mõtleme, tunneme ja toimime oma isepäiste laste puhul. Kui kavatseme luua oma lastega terve suhte, peame asetama sildid lauale, analüüsima neid ja seejärel ümber nimetama need, mis panevad meid ja meie lapsi end viletsalt tundma – neid, mis varjutavad meie visiooni ja peidavad sisemist potentsiaali.
SILDID
Sildid on igas perekonnas erinevad. Sul on vaja oma silte analüüsida ja ümber kujundada. Ma kutsun sind osa saama ühest isepäiseid lapsi käsitlevast seminarist, et saaksid kuulda, milliseid silte on teised vanemad oma lastele pannud. Usu mind, sa pole sugugi ainus lapsevanem, kes on oma isepäise lapse kohta mingi masendava mõttega välja tulnud.
Seminari alguses, kui üheaegselt saabub kohale neliteist lapsevanemat ja kaheksateist last, on palju mürgeldamist. Esmalt rabab sind trügimine – häälte ja helide virvarr. Rõõmsad helid: põnevusest tingitud kiljatused, naer, hüüded emale ja isale „Vaata nüüd!“, kui väledad väikesed lapsed laskuvad liumäest ja hüppavad batuudil. Hirmuga seonduvad helid: protestihüüded ja laused „Ma ei tee seda“, kui lapsed haaravad oma vanemate jalgadest kinni, sundides neid kangelt üle ruumi kõndima.
