style="font-size:15px;"> „Mulle ei lähe teie arvamus karvavõrdki korda, härra Matthews. Minu arvates olete te mulle võlgu. Pealegi tassisin selle asjakese neljandalt korruselt siia, et anda see õigele omanikule üle.”
„Ma pole sellega nõus. Minu arust ootas Jerry lihtsalt ettekäänet, et teist lahku minna. Minu korv juhtus käepärast olema. Seega ei saa me siin mingist võlast rääkida.” Carter tahtis ust kinni lüüa.
Daphne takistas seda tumesinise kõrge kontsaga kingaga. „Pole tõsi. Olin talle suurepärane kallim.”
Carter muigas pilklikult. „Kui te nii suurepärane pruut olite, miks Jerry teil siis nii lihtsalt minna lasi?”
Daphne Williamsi raevukat nägu vaadates mõtles Carter Matthews, et pole midagi kaunimat naisest, kes ei leia tabavaks vastuseks sõnu. Naine taganes, ähkis ja puhkis, kuid ei suutnud ühtki sõna kuuldavale tuua.
„Head õhtut, preili Williams,” ütles Carter ja pani ukse kinni.
Siis taipas ta aga, et lahinguvõit pole suuremat väärt. Ta oli taas üksi, kaaslaseks kunstkarusnahast lõpnud kass ja vihkamisteateid edastav korv.
Lisaks mõned tema enda kohta käivad tõed, millele polnud eriti lõbus silma vaadata.
Daphne kõmpis oma korterisse tagasi, kaaludes teel Carter Matthewsi piinamise ja tapmise eri viise. Rattaletõmbamise ja neljakskiskumise heitis naine kui liiga leebed kõrvale.
Kuigi nõeltega tipitud voodoo-nukk saadeti talle, oli mehel jultumust tema eraelule näpuga näidata. Hoolimata Jerry videomängusõltuvusest oli ta olnud mehele paganama hea kallim ning valmis toetama teda oma unistuste teokstegemisel samamoodi, nagu Jerry toetas teda.
Kätt südamele pannes pidi Daphne aga tunnistama, et tegelikult Jerry teda ei toetanud ega mõistnud. Mees ei vaevunud teda enamasti ära kuulama, põhjendades seda sellega, et tema mõistus Daphne loomingulise tööni ei küüni.
See oli tõsi.
Nende suhte alguses oli Daphne olnud Jerry armastusväärsusest võlutud. Viimastel nädalatel oli mehe osavõtmatus hakanud teda aga ärritama.
See tegi haiget.
Aga Jerry oli toetanud Daphne laste loomekeskuse rajamise ideed. See oli üks neist asjust, mis Daphnet innustas ja õhutas temas kirge luua kõik see, mis tal endal lapsepõlves oli vajaka jäänud. Loomekeskusest pidi saama vaimse vabaduse kants, kus lapsed saaksid oma kujutlusvõimet maailmale näidata, mängida, tegelda loometööga ning tunda, et nende ideed ja looming on teretulnud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
