inimesi mõjutada mitmel erineval moel, siis juhul, kui sa arvad, et oled depressioonis, on väga oluline rääkida mõne lähedase inimesega ning paluda tal sinu seisundi hindamiseks koos sinuga terapeudi või arsti juurde minna. Oluline on diagnoosida, kas kõik su probleemid ja sümptomid on ikka põhjustatud depressioonist või mitte. Kui valmistud abi otsima, siis loe eelnevalt sümptomite kohta kirjutatu veel üle (nii eespool olevad lõigud selles peatükis kui ka harjutus 2.2), et saaksid ennast paremini ette valmistada.
Mitmesugust abistavat informatsiooni leiad aadressilt www.terviseinfo.ee ning vajadusel saad helistada eluliini usaldustelefonile 6558088 kella 19.00 õhtul kuni kella 7.00 hommikul; noorte usaldustelefonile 6466666 N-L kl 19-22; usaldustelefonile 126 iga päev kella 17.00 kuni kella 3.00 öösel; usaldustelefonile „Lapse mure“ (ainult lastele ja noorukitele) 6460770 E-R kell 10-18. Ingliskeelset informatsiooni leiad veebilehelt www.mycamhschoices.org.
Sina ei ole selles süüdi, et sul on depressioon ning kõik need eespool kirjeldatud sümptomid ning nende tõttu tekkinud tagajärjed näitavad, et depressioon on väga keeruline seisund.
MILLINE ON SINU DEPRESSIOON?
Oleme nüüd saanud väikse ülevaate probleemidest ja sümptomitest, mida depressioonis olija kogeb. Kuid iga noor kogeb depressiooni erineval moel ja see võib aja jooksul muutuda. Nagu eespool mainisime, mõni noor võib muutuda ärritunuks ja ta ei taha süüa ning on kogu aeg väsinud, samal ajal kui teine ei suuda üldse midagi teha ja peab päeva jooksul mitu korda voodisse heitma ning just sööma, et oma kurvastust vaigistada. Nad mõlemad võivad saada depressiooni diagnoosi.
Lisaks sellele, et õpid ära tundma depressioonile üldiselt omaseid sümptomeid, on oluline märgata ka sulle ainuomaseid sümptomeid. Harjutus 2.2 aitab sul aru saada, kuidas depressioon mõjutab sinu elu.
Harjutus 2.2. Depressiooni sümptomite määratlemine
See harjutus toimib kõige paremini, kui kasutad oma tunnete kirjeldamiseks värve, näiteks liiklusfoori omi. Sel moel hakkad oma depressiooniseisundist märksa paremini aru saama. Kasuta punast, kollast ja rohelist markerit, et märkida ära, kui raske mingi sümptom sinu jaoks on. Punasega tähista kõige raskemaid sümptomeid, kollasega neid, mis vaevavad sind mõnikord ja rohelisega neid, mis ei esine kuigi sageli. Juhul, kui mõne sümptomi tugevus varieerub, siis võid nende sümptomite puhul kasutada korraga kahte erinevat värvi, näiteks pooleldi kollane ja pooleldi roheline. Aluseks võid võtta tabeli, mis on raamatu lõpus olevas kolmandas lisas.
Loe läbi kõik tabelis olevad sümptomid ja vali välja need, mida oled enda juures tähele pannud viimase kahe nädala jooksul. Juhul, kui oled enda juures märganud sümptomeid, mida siin kirjas pole, siis märgi need üles tabeli allosas olevatesse tühjadesse ruutudesse. Pea meeles, et sa teed seda harjutust enda jaoks ja täida see sulle sobivalt. Pole olemas õigeid ja valesid vastuseid, on olemas ainult sinu vastused. Mida rohkem suudad lahti mõtestada ja kirjeldada enda depressiooni, seda parem võimalus on sul seda mõista ning ka muuta.
Juhul, kui sul pole erinevaid markereid käepärast, tõmba ring ümber nendele sümptomitele, mis vaevavad sind kõige sagedamini, jooni alla need, mis vaevavad sind mõnikord, ja need, mis sind eriti ei vaeva, jäta niisama. Võib juhtuda, et mõnda sümptomit ei oskagi kuhugi liigitada. Sellest pole midagi, võid nad seekord märkimata jätta ja lisada hiljem, kui märkad mõnda uut muutust.
Küsimused meeskonnaga arutlemiseks
• Mis tunne oli täita seda sümptomite tabelit?
• Mida said teada oma depressiooni kohta?
• Kas mõned sümptomid on aja jooksul muutunud?
• Kas mõni vastus üllatas sind, oli keerukam või oli ka rohelisi ruute, mis näitavad, et on siiski asju, millega sa ilusti hakkama saad?
• Kas sümptomitele mõeldes meenusid ka mõned konkreetsed olukorrad või inimesed?
• Kas said sellest vihjeid, milline NIT-i teemadest – muutus, konflikt, kaotus, isolatsioon – on hetkel sinu jaoks kõige aktuaalsem?
Räägi oma NITi-meeskonnale enda depressioonist, näita neile tabelit, mille täitsid, palu ka neil vaadata neid lühifilme ning palu neil läbi lugeda raamatu lõpus olev teine lisa (lk 357) – see kõik aitab su meeskonnal paremini su depressiooni olemust mõista.
Juhised, kuidas kasutada sümptomite tabelit järgmiste nädalate jooksul
• Täida igal nädalal seesama sümptomite tabel uuesti – see aitab sul jälgida seda raamatut kasutades saavutatud edusamme. Täitmata tabeli leiad raamatu lõpust kolmandast lisast (lk 366). Selle täitmine aitab kaasa su enesetunde paranemisele, varsti märkad, kuidas punase värviga märgitud ruudud hakkavad muutuma kas kollaseks või roheliseks.
• Räägi mõnele meeskonnaliikmele oma enesetundest – ka see aitab sul kiiremini terveneda. Koos saate tähistada sinu edusamme – võib-olla ka selliseid, mida sa ise ei oleks märganudki – ning vajadusel aitavad teised sul toime tulla tagasilöökidega. Paranemine ei leia tavaliselt aset ühe hetkega ja kui ka esimese korraga kõik ei õnnestu, tuleb kindlasti uuesti proovida, sest see on ülioluline depressioonimustri murdmiseks.
• Kasuta seda tabelit, et paremini tundma õppida enda depressiooni. Harjutamine aitab kindlasti sul seda aina täpsemini täita, õpid märkama, millal depressioon taas vaikselt ligi hiilib ning püüab su elu üle võtta. Esimeseks sammuks depressioonist vabanemise teel ongi oskus märgata selle tekkimist ja mõju enda elule. Arusaadavalt soovid sa depressioonist võimalikult kiiresti vabaneda ja oma teraapiaga tegeledes hakkadki jõudsalt edasi liikuma. Enamiku inimeste jaoks koosneb teekond tervenemise poole stabiilsetest perioodidest, mis vahelduvad väikeste tagasilangustega, kus keegi aitab neil taas sammhaaval edasi liikuda.
MIDA ME TEAME DEPRESSIOONIST?
Kui sa nõustud, et depressiooniga seoses on kasulik üle vaadata oma elus toimuv, siis kindlasti tahaksid kõige kohta rohkem teada. Mullide sees on kõige sagedamini esitatud küsimused ja vastused neile.
Kes langevad depressiooni?
Depressioon võib mõjutada meist igaüht, sõltumata vanusest, soost, haridusest või taustast. Depressiooni esinemine on tõenäolisem juhul, kui sellesse haigestumist on esinenud perekonna teistel liikmetel.
Kui sageli haigestutakse depressiooni?
Umbes 2–4 % lastest ja 4–8 % teismelistest põevad depressiooni. Teismelised tüdrukud saavad kaks korda suurema tõenäosusega depressioonidiagnoosi kui teismelised poisid.
Mil moel erineb kurb olemine depressioonis olemisest?
Depressioon on midagi enamat kui lihtsalt kurbus. Depressioon mõjutab su üldist meeleolu, mille tõttu
