Püüa mees võrku!. Gena Showalter
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Püüa mees võrku! - Gena Showalter страница 8
„Naised on petised ja valetajad,” jätkas Marcus, „mitte mehed. Nad unustavad kergemeelselt kõlbluse, kui arvavad, et saavad orgasmi. Või suurema rahakotiga mehe. Või mehe, kes lolli peaga teeb kõike, mida nad tahavad. Sellel nimekirjal ei tulegi lõppu.”
Jillian pilgutas uuesti silmi, otsekui oleks kae äkki ta silmilt langenud. Milline iroonia. Ta puhkes uskumatult naerma. Marcus Brody oli tema enda meessoost teisik. See meeletult kaunis mees arvab, et naised on sead. Uskumatu, mõistetamatu. Võrratu.
„See ei ole naljakas,” lausus mees jäigalt.
„On ikka küll.” Jillian vaatas meest uurivalt, sundides end rahunema. „Kui kaua te õieti olete selle tööga tegelnud?”
Marcus surus huuled mässumeelselt kokku. Ilmselt ei kuulu nende vihkamise/vihkamise suhtesse isikliku informatsiooni vahetamine.
„Noh?” käis Jillian peale.
„Kaheksa aastat,” vastas mees viimaks. Ta heitis pilgu oma käekellale. „Ja nüüd on sellel vestlusel lõpp. Mul on vajalik info sihtmärgi kohta olemas. Te võite minna.”
„Ma võin minna?” ahmis Jillian õhku. „Ma võin minna?”
„Jah. Kas siin ruumis kajab?”
Kas Jillian mainis juba, et ta vihkab seda meest?
„Kohtume klubis kolme ja poole tunni pärast,” teatas mees. Ta tõukas oma suure tugeva keha toolilt ja suundus Anne’i kirjutuslaua poole. Ta potsatas Anne’i toolile.
Jillian raputas pead, rabatuna mehe jultumusest. „Mida te enda arust teete?”
Marcus hoidis pilgu pabereil. „See pole küll teie asi, aga Anne palus mul tunda end koduselt.”
„Ma võin kihla vedada, et ta ei pidanud silmas oma kirjutuslauda.”
Marcus nõjatus tooli seljatoele ja sirutas jalad luupeksetest ristatuna lauaplaadile. Ta vaatas Jillianile silma. „Kas te olite siin? Kuulsite meie vestlust pealt?”
„Ei,” surus Jillian hammaste vahelt.
„Järelikult te ei tea, mida ta silmas pidas, eks ole?”
Ennasttäis tõbras. Jillian vihkas seda, kui temast võitu saadi, üle kõige – isegi rohkem kui mõistatusi ja rohkem kui seda meest. Ta tahtis, et Marcus kaoks Anne’i kabinetist, nii et tema ise saaks sorida lauasahtlites. Ta tahtis lugeda mehe toimikut, nagu mees oli lugenud tema oma. Ja mida kuradit oli Anne tema toimikusse pannud, et Jillian paistis seal küsitava moraalsusega?
„Noh?” torkis mees. „Kui kaua te kavatsete siin istuda?”
Olgu siis, otsustas Jillian järgmisel hetkel. Las ta jääb siia. Anne võib vihastada, kui teada saab, ja Anne võib mehe (palun jah, palun, palun) vallandada. Lisaks sellele erutas teda mehega vaidlemine. Enamgi veel kui varem. Ta nahk kuumas ja tuline verevoog tormas ta soontes kohutava kiirusega.
„Jätke uks lahti, kui väljute,” lisas mees rahuloleval toonil.
Jillian tõusis, silmad pilukile tõmbunud, veidi hingeldades. Parem juba lahkuda kohe, enne kui mees paneb talle külge nime – veelgi hullema – ja ta kargab mehele kaela. Mis minuga lahti on? mõtles ta – mitmendat? – tuhandendat korda?
Ta sammus ukse poole, hõigates tehtud lõbususega üle õla: „Lähen koju ja roogin end puhtaks teie vastikusest. Kohtume klubis, Markie. Ärge unustage kaasa võtta sadat dollarit, mis te mulle võlgnete. Tahan oma tasu kohe, kui olete kihlveo kaotanud.” Ta lajatas ukse enda järel kinni sellise pauguga, et klaasid klõbisesid, ja kõndis mööda koridori minema.
Kolm
Vabandage, andke mulle oma telefoninumber, et saaksin selle anda oma sõbrale, et ta teaks, kust mind järgmisel hommikul leida.
Georgia Carringtoni telefon helises samal hetkel, kui Jillian sõnagi lausumata, tagasi vaatamata majast välja tormas. Hästi. Mis juhtus? Ta polnud kunagi näinud oma sõpra nii ärritatuna.
Kill, kõll, laulis telefon, kui Georgia püsti kargas, et Jillianile järgneda.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.