Veinijuht. 5. osa. Austria. Urvo Ugandi

      Ausbruch: > 27° KMW, hiliskorje ja väärishallitusega marjadest vein, võib lisada väärishallitusega marjadest pressitud mahla või ka veini käärimisprotsessi hõlbustamiseks.

      Trockenbeerenauslese: > 30° KMW, 100% väärishallitusega marjadest tehtud vein.

      Eiswein: > 25° KMW, külmunud marjadest tehtud vein.

      Strohwein/Schilfwein: > 25° KMW, kuivatatud marjadest või rosinatest tehtud vein, sarnaneb Itaalia passito-tüüpi veinidele.

      1991. aastal loodi Austria Veiniakadeemia (Weinakademie Österreich), mis koolitab erinevate seminaride ja programmide abil kõiki veiniäris tegutsejaid. Euroopa Liiduga liitumisel 1995. aastal täiendati veiniseadust ja loodi regionaalsed veinikomiteed ning DAC (Districtus Austriae Controllatus) süsteem, mis tagab veinidele kaitstud päritolunimetuse. Hetkel on Austrias 13 DAC piirkonda, aga tõenäoliselt nende arv tulevikus kasvab.

      30. oktoobril 2002 toimus Londonis ajalooline degustatsioon The London Tasting, kus võrreldi Austria kuulsaimast Grüner Veltlineri sordist ja maailma tuntuimast Chardonnay marjadest valgeid veine. Selle korraldasid veiniajakirjanikud Jancis Robinson MW ja Tim Atkin MW, et juhtida tähelepanu Austria veini kvaliteedile. Esimesed neli kohta võitsid Austria valged veinid, kusjuures üks neist oli Chardonnay. Chardonnayst valmistatud ikoonvein ja üks kallimaid Burgundia valgeid veine Corton Charlemagne oli alles teises kümnes. 2013. aastal sai Austria pealinn Viin endale ametliku kaitstud päritolunimetusega DAC tunnuse.