Veinijuht. 6. osa. Lõuna-Aafrika vabariik. Urvo Ugandi

      e-ISBN 9789949686099

      Lõuna-Aafrika Vabariik

      Viinamarjaaedu – 127 000 ha.

      Maailmas 8. veinitootja ja 13. veinitarbija.

      Marjasordid. Heledaid sorte kasvatatakse rohkem ‒ umbes 55% kasvupinnast ‒ja enim kasvatatud sort on Chenin Blanc (18% kogu veiniaedadest). Päris kohalik tume sort on Pinotage, mille ristas Dr. Abraham Izak Perold 1925. aastal Stellenboschi Ülikoolis. Marjasordi vanemad on Pinot Noir x Cinsaut ning Pinotage’i kasvatatakse tänapäeval maailmas sisuliselt ainult Lõuna-Aafrika Vabariigis (98%).

      Heledatest sortidest on levinud veel: Sauvignon Blanc, Chardonnay, Muscat Blanc a Pétit Grains (Hanepoot), Riesling, Sémillon (Groendruif), Viogner, Ugni Blanc, Colombard, Grenache Blanc, Marsanne, Roussanne, Clairette Blanche, Bukettraube ja Chenel (Chenin Blanc x Ugni Blanc).

      Tumedatest sortidest on levinud veel: Syrah, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir, Merlot, Petit Syrah, Mourvèdre, Carignan, Cinsaut, Sangiovese, Tinta Barocca, Tempranillo ja Bastardo.

      Piirkonnad. Lõuna-Aafrika Vabariik on jagatud geograafiliseks regioonideks: Western Cape (kuhu kuuluvad Coastal Region ja Cape South Coast), Klein Karoo, Olifants River, Breede River Valley ja North Cape Region.

      Lõuna-Aafrika Vabariigi veinipiirkondade jaotuses on veel piirkondlikud jaotused District ja Ward, esimesi on 28 ja teisi 69. Samas on veinipiirkondade geograafiline jaotus siiski ka piisavalt segane, sest on Warde, mis ei kuulu ühegi Districti alla ning on Districte, millel pole Warde ja mis ei kuulu ühtegi regiooni.

      Tähtsaim viinamarjade kasvuala on suur rannikuäärne piirkond Western Cape ehk Lääne-Kapimaa, kus tehakse enamik LAVi kvaliteetveinidest. See jaguneb omakorda kaheks: Coastal Region ja Cape South Coast. Neis paiknevate väiksemate sisekasvualade pinnas on kilt- ja lubjakivisem ning kliima vahemereliselt mõõdukam kui põhjapoolsetes sisemaal asuvates regioonides.

      Lõuna-Aafrika Vabariigis on jätkuvalt veini valmistatud juba ligi 350 aastat. Hollandi Ida-India Kompaniil oli vaja täiendada kaubalaevade toiduvarusid seoses kaubareisidega India ookeani piirkonda. Kapimaa kuberner Jan van Riebeeck lasi istutada esimesed viinapuud 1655. aastal Kaplinna ümbruses asuvasse kolooniasse ning 1659. aastal valmistati esimest korda seal kasvanud viinamarjadest veini. Viinapuud pärinesid Prantsusmaalt ja arvatavasti oli marjasordiks Muscat de Frontignan. See viis suuremate veiniaedade rajamiseni praegu Kaplinna osaks saanud Bishopscourti küla ümbruses, kuigi kohalikud maaomanikud ja farmerid seda eriti ei pooldanud. Seetõttu oli viinamarjade kasvatamisel mitmeid tagasilööke, mille põhjus oli enamasti siiski kogemuste puudumine. Viinamarju kasutati peamiselt kangendatud veinide valmistamiseks ja destilleerimiseks.

      1659. aastal loodud vein sillutas teed esimese veinikoja rajamisele. Kaplinna järgmine kuberner Simon van der Stel rajas 1685. aastal Kaplinna lähedale suure maavaldusega mõisa, mille nimetas Constantiaks ning hakkas seal viinamarju kasvatama ja veini tegema. Kuna Hollandis ei ole veinitraditsioone, siis andsid viinamarjade kasvatamisele ja veini valmistamisele hoo sisse 17. sajandi lõpus Prantsusmaalt LAVi emigreerunud hugenotid, kes hakkasid kasvatama Prantsusmaalt pärinevaid marjasorte Franschhoecki piirkonnas.

      19. sajandil laastas LAVi viinapuutäi. 1918. aastal valitsuse toel rajatud hiiglaslik veinikooperatiiv KWV (Koöperatieve Wijnbouwers Vereniging van Zuid-Africa) andis veinitööstuse arengule tugeva tõuke ning juba 1940. aastatel kontrollis KWV lõviosa kogu riigi veinitööstusest. 1980. aastatel valitseva konservatiivse rassieristuspoliitika tõttu kehtestati LAVis toodetud kaubale ‒ kaasa arvatud veinidele ‒ maailmas laiaulatuslik kaubandusembargo. Veinisõbrad peaksid tegema sügava kummarduse Nelson Mandela ees, kes muutis riigi välissuhted demokraatlikuks, lammutas valitseva apartheidi ning 1994. aastal leidsid LAVi veinid uuesti oma koha veinipoodide riiulitel kogu maailmas. Paraku oli 15aastane „kotis olek“ veinitootmist mõjutanud, sest siinne veinistiil oli pigem magus-poolmagus, samal ajal kui mujal maailmas oli veini tarbimise trend liikunud otsustavalt kuivade veinide suunas. Nüüdseks on LAV õnneks jõudnud oma veinistiililt ülejäänud maailmale järele. 3300 veinitootjaga on LAV tootmismahult 8. kohal maailmas, tootes ligi miljard liitrit veini aastas. Suurtootjatel on veini valmistamisel üsna suur roll ja seetõttu tehakse enamjaolt tarbijasõbraliku hinnaga igapäevast sordiveini. Kui see asjaolu kõrvale jätta, siis leidub LAVist väga häid traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveine, erksaid mineraalseid valgeid veine ning Bordeaux’ stiilis punaveine. Lõuna-Aafrika veinid muudab isikupäraseks ka asjaolu, et veinimeistrid lähenevad veini valmistamisele väga loominguliselt. Seetõttu on mitmed valged ja punased tippveinid kokku segatud teinekord isegi rohkem kui kolmest erinevast marjasordist ning tihti kasutatakse veinivalmistamisel ebatraditsioonilisi meetodeid.

      Lõuna-Aafrika Vabariigi veinimõisted

      Region – maakond, kõige laiem geograafiline mõiste. Näiteks Coastal Region, Klein Karoo Region jne.

      District – alampiirkond, regiooni sisekasvuala või mikroklimaatiline viinamarjakasvatuse piirkond, mis samas ei pruugi alati kuuluda regiooni – näiteks Paarl, Darling, Stellenbosch, Cederberg ja Ceres. Ceres ja Cedermerg ei kuulu ühtegi suuremasse regiooni, vaid on iseseisvad mikroklimaatilised piirkonnad väljaspool Western Cape’i.

      Ward – vald, väikseim sisekasvuala veinipiirkonnas (Districtis või siis ka Regionis). Näiteks Hemel-en-Aarde Valley on Ward Walker Bay Districtis, mis kuulub Cape South Coast Regioni alla.

      Estate – iseseisev veinimõis, marjad pärinevad 100% etiketil märgitud veinivaldusest.

      Western Cape – üldmõiste ja peamine piirkond, kuhu kuuluvad peaaegu kõik regioonid, alapiirkonnad ja nende sisekasvualad. Lubab valmistada sordiveine marjadest, mis on kasvatatud erinevates läänepoolsetes regioonides, teoreetiliselt LAVi maakonnavein.

      Cap Classique – vahuvein, mille valmistamisel kasutatakse traditsioonilist šampanjameetodit (Méthode cap classique, MCC), mida tegi esimesena 1971. aastal Simonsig Estate. 1992. aastal loodi Cap Classique Producers Association (CCPA)