AOP veinid valmistatakse seitsmest marjast ja on üldiselt sordipõhised. Klubist jäävad välja teisejärgulised sordid ja ägedamate Grand Cru veinide valmistamisel kasutatakse ainult nelja sorti: Riesling, Gewürztraminer, Pinot Gris ja Muscat. Nendest neljast tehakse ka magusad dessertveinid, mis vastavalt korjeajale ning väärishallitusega nakatunud marjade hulgale jagunevad Vendage Tardive (VT, hiliskorje marjad) ja Selection des Grains Nobles (SGN, valitud Botrytisega marjad) valmistatud veinideks. Seguveinidena leidub lihtsat mahuveini Edelzwicker ja kvaliteetsemat ehk Gentil-veini. Esimene neist ei pea olema isegi ühe aastakäigu saagist, teine peab olema aastakäiguvein, mis peab sisaldama vähemalt 50% nelja väärissorti.
Maakaardilt vaadates on Alsace nagu paberileht käärihaaradena paiknevate Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ja nii on ka kohalik kulinaaria saanud mõjutusi mõlemalt poolt Reini jõge. Nii foie gras kui ka hapukapsas on Alsace’i rahvuslikus menüüs aukohal ja sobituvad kenasti piirkonna veinidega. Riesling või ka Pinot Blanc harmoneerub kenasti koduse choucroute’iga, mis on maitsestatud loorberi ja köömnetega. Hiliskorje või väärishallitusega kaetud marjadest valmistatud dessertvein sobib saatma hanemaksa sisaldavaid roogi ega karda väärikalt seista ka tugevamaitseliste sinihallitusjuustude kõrval. Parfüümset ja lillelist Gewürztraminerit aga serveeritakse Alsace’is pikantse, vürtsika ja aromaatse Munsteri juustu juurde.
Lorraine
Viinamarjaaedu ‒ 190 ha.
Marjasordid. Ligi 70% aedadest kasvavad tumedad marjad: Pinot Noir ja Gamay, heledatest Auxerrois, Müller Thurgau, Aubin, Pinot Blanc ja Pinot Gris.
Kogutoodang aastas: 4500 hl ehk 0,6 miljonit pudelit.
Kõige põhjapoolseim ja üks väikseimaid Prantsusmaa veinipiirkondi. Kokku kõigest 190 ha veiniaedu on jagatud mõne väikese Moseli jõe nõlvadel asuva sisekasvuala vahel: AOP Cótes de Toul, AOP Moselle ja geograafilise tähisega piirkond IGP Cote de Meuse.
Marjasortidest kasvatatakse geograafilise paiknemise tõttu enam heledaid: Auxerrois, Müller-Thurgau, Aubin, Pinot Blanc ja Pinot Gris ning tumedatest on peamised Gamay ja Pinot Noir. Tehakse kuiva valget ja roosat ning kerget kuiva punaveini. Kuulsaim on piirkonna Vin Gris ‒ tumedatest marjadest tehtud valge vein. Valmistatakse seda peamiselt Cótes de Toul’s Gamay ja Pinot Noiri marjasortidest, kusjuures tootjatel lasub kohustus kasutada mõlemat sorti, Gamay on küll tugevas ülekaalus.
Enamiku Lorraine’i veine joovad ära turistid ja kohalikud elanikud piirkonna kulinaarse spetsialiteedi Quiche Lorraine’i kõrvale.
Champagne
Viinamarjaaedu ‒ 33 868 ha.
Marjasordid. Peamised on kolm sorti: tumedatest Pinot Noir (38%) ja Pinot Meuniere (31%) ning heledatest Chardonnay (29,5%). Ülejäänud 1,5% on heledad Pinot’ perekonna sordid.
Kogutoodang (2018): 2 707 000 hl ehk 362,5 miljonit pudelit.
Vahuvein ‒ AOP Champagne:
– 340 šampanjamaja ja 15 900 viinamarjakasvatajat,
– suurim turg: Prantsusmaa (49%),
– 51% veinist läheb eksporti, suurim turg on Suurbritannia (18%), järgneb USA (15%).
Vähesel määral tehakse ka valget ja punast tavaveini – AOP Coteaux Champenois.
Sellest piirkonnast pärineb kuulsaim ja ihaldatuim vahuvein maailmas – šampanja. Lisaks šampanjale valmistatakse ka väiksemas koguses rahulikku veini. Champagne’i esimesed veiniaiad rajasid roomlased, kes kasutasid piirkonda peamiselt kriidi kaevandamiseks, et saada ehitusmaterjali. Sellest ajast on jäänud sinna suured maa-alused ideaalset temperatuuri ja niiskust hoidvad keldrid, mida šampanjatootjad kasutavad veini küpsemisel ja laagerdumisel. Piirkonna nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast campania (tõlkes: maakoht). 9.‒11. sajandil pakuti Champagne’i piirkonna veine nimetuse Vin de Champagne või ka Vin de Reims all ning äramärkimist väärisid vaid Bouzy, Epernay, Montagne, Verzenay ja Ay külade ümbrusest kasvanud marjadest valmistatud vein. Erinevatele allikatele tuginedes selgub, et juba 1518. aastal pakuti Inglise kuninga Henry IV õukonnas Vin de Champagne’i. Tegu oli siiski mullita, ent Champagne’i piirkonnast pärineva veiniga. 1662. aastal pakkus Prantsusmaa õukonnast pagenduses viibiv aadlik markii de St-Èvremond Londonis Inglismaa kuninga õukonnas vahutavat veini, mis oli pärit Champagne’i piirkonnast ning millele lisati Inglismaal pudelitesse villides käärimise soodustamiseks pärmi ja suhkrut. Valmis veinile pärmi lisamise osas on šampanja ajaloo uurijad Tom Stevenson ja Essi Avellan ühisel seisukohal, et see au kuulub Inglise teadlasele Christopher Merretile, kes dokumenteeris praeguse nimetusega methode champenoise’i kirjelduse 1662. aastal ‒ seega juba kuus aastat enne seda, kui šampanja „isaks“ peetav munk Dom Perignon Hautvillersi kloostrisse jõudis.
Šampanja tõsisem tootmine algas siis, kui kuningas Louis XV võttis 1728. aastal Prantsusmaal vastu seaduse müüa veini pudelis – enne seda müüdi veini vaadiga. See andis tõuke ka Bordeaux’ veinimõisate tekkele, sest siis hakati seal veini etiketile märkima veini villimise paika: mis en bouteille au Château ‒ villitud veinimõisas. Pudelitega müük lõi veinituru käima ja nii leidis tee Champagne’isse palju Preisimaa ja Saksamaa päritolu kaupmehi, kes tahtsid veiniärist osa saada ja hakkasid agaralt šampanja valmistamisel kaasa lööma (Mumm, Heidsieck, Deutz, Bollinger, Krug, Hamm jne).
Šampanja tõeline võidukäik algas 19. sajandil, kui leiti võimalus eemaldada pudelist surnud pärmijääk (et jook maksejõulisele aadelkonnale rohkem meeldiks), hakati segama erinevate aastakäikude ja viinamarjasortide veine ning võeti kasutusele palju vastupidavamast nn Inglise klaasist pudelid, sest tavalised klaaspudelid purunesid tihti käärimisel tekkiva CO2 rõhu tõttu.
Champagne’is kasvatatakse peamiselt kolme marjasorti, millest kaks on tumedad: Pinot Noir ja Pinot Meuniere, mis moodustavad üle 69% veiniaedadest ning hele sort on Chardonnay. Alates 2010. aastast on lubatud kasvatada Champagne’i lõunapoolses osas Aube piirkonnas veel nelja heledat lisasorti: Arbane, Petit Meslier (Aubin Blanc), Pinot Blanc (Blanc Vrai) ja Pinot Gris (Formenteau). Neid sorte kasvab Champagne’i veiniaedades küll kõigest 1,5% ulatuses.
Champagne’is eristatakse veel 17 Grand Cru ja 42 Premier Cru küla, mille ümbruse veiniaedadest pärinevad parema kvaliteediga marjad, aga viimasel ajal käib selle ümber vaidlus, sest INAO reglementeerib Grand Cru marjade terroir’i põllu, mitte küla järgi. Erinevalt Burgundia Grand Cru veinidest, kus on veiniaia nimi etiketil (nt Chablis Grand Cru Les Clos) märgivad šampanjatootjad etiketile tavaliselt ainult küla nime (nt Bouzy Grand Cru). Olgu sellega kuidas on, aga Champagne Grand Cru kategooriat ametlikult tühistatud pole. Ehk jätab teadmine, et joodud sai Grand Cru šampanjat, mullisõbrale paremini meeldejääva maitseelamuse.
Loire’i org
Viinamarjaaedu ‒ 53 380 ha.
Kogutoodang aastas (2017): 2 850 000 hl ehk 380 miljonit pudelit.
Marjasordid. – Kasvatatakse 24 erinevat sorti, heledatest on tähtsamad Chenin Blanc, Sauvignon Blanc ja Chardonnay, tumedatest Cabernet Franc, Pinot Noir ja Grolleau.
– Valmistatakse kuiva ja poolkuiva vahuveini, valget ning roosat veini, lisaks kuiva punast ja magusat valget veini.
– Vahuvein: Cremant de Loire, valge ja roosa, 132 000 hl ehk 17,6 miljonit pudelit.
– 47% moodustab valge vein,
