hetkel sünnibki mõte – korraldame järgmisel suvel paadikuuris näituse. Kalal me ju nagunii ei käi, vaevalt et ka sibulaid hakkame kasvatama, teeme pigem seda, mida oskame. Enam pole võimalik meid tagasi hoida, ühekordsest näitusemõttest on viieteistkümne minutiga välja kasvanud galerii kontseptsioon, mis meeldib meile eriti seepärast, et idee on peale kõige kohaspetsiifiline. Kohalikud avavad samuti oma paadikuuride uksi, et sibulaid või kala müüa, mehed putitavad avatud uste taga võrre või traktoreid – ja meiegi saame külaellu sulanduda, avades kombekohaselt oma uksed, aga näituseks. Ideest elevil, hakkame otsima galeriile nime. Lõpuks jäävad pinnale Tuksovi ja Voronja.
Järjepidevuse huvides võiks ju Tuksovi nimi edasi kanduda, kuna Fenogei ja Savva Tuksov – isa ja poeg – ehitasid 100 aastat tagasi maja, mille me Tuksovi järglastelt ka ostsime. Voronja on jällegi Varnja küla algupärane nimi. Legend räägib, et kui vanausulised Venemaalt Peipsi rannikule jõudsid, võtsid neid vastu inimtühjad liivaväljad, mille ainsad asukad olid varesed. Nii saigi küla nimeks Voronja ehk Varesla, mis hiljem muudeti Varnjaks. Koduteel vaidleme, kumb nimi sobib galeriile paremini, ja otsustame seda lõpuks isegi paari sõbra peal testida. Kõik ütlevad kui ühest suust, et Voronja kõlab müstiliselt ja meeldejäävalt. Õhtuvarjus postitan Facebooki seinale paadikuurist pildi ja lisan, et järgmisel suvel avaneb nende uste taga Voronja galerii. Lõpuni kindel ma selles pole, aga nähes Facebooki-sõprade reaktsiooni, ütleb sisetunne, et oleme õigel teel.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
