ection>Aare Arndt
UUS KUUB
Suutäisi aastatest 2009 – 2011
©2018
©2018 Aare Arndt
ISBN 978-9949-88-423-0
ISBN 978-9949-88-424-7 (epub)
SISUKORD
4 ÕHKEID
49 IHULIKKE
62 SUUSOOJAKS
83 SORINAID
106 MERELISI
117 PAJATUSI
185 JÕULULAULE
ÕHKEID
lohutus
gewürztraminer trehvas krevetti
brandenburgi väravas
algas helge valguse aeg
vanadust oodates
võib halliks minna
mure kortsutab
karvutud kulmud
aeg on see mis räsib
hingi hukkuvaid
kord kõmatab tundmata kõu
hämarusest klaarub selitatud vein
hägusus loob uue tasandi
luuderohi laiutab
rebenend varemeil
vaibana varjutab
varingut
seal kus lõpeb sõna
võib vahel sündida
arusaamatu mõte
ajukägaruste rüpes
võrsuda viigipuu
kevade rikkumiseks
piisab kuulutaja huikest
seepärast olge tasa
puudutusest võib
lõhkeda seebimull
kevad
puisniitudel komberdab
varane vares
kes ekslikult
hallhanede seltsis
lõunasse putkas
tiivad ripuvad maani
on porised
lendu leinates vaikselt
veel koriseb
öökimaajav rohelus
sirutab tiivad
üle eilse libaoleku
mis teises mälus
kirjas paradiisina
tulevik sulatab need kaks
suhkrukringliks
kulmude varju
on halva ilma korral
üsna lihtne peituda
päike kuivatab higi
ööhirmu üleelanud katustelt
unest lahkunuid
ähvardab puine viiul
imelik haju
ronib mu sõõrmeisse
kivikalmena paistab homne
täna riivates jalaga
kosutusekantsi hooman
edasitagasisust
üheotsateel
see vastik ja valelik
sinine kuppel
pilvitute päevade kummitus
on mind ära tüüdanud
öö siirus
sööb mind elusalt
öösitika karjest
tekkinud kaja
pudistab õied
märjale murule
pole saaki
ka tänavu
nahkhiired tulevad
täpselt pool üksteist
just siis kui mul pole
enam tilkagi veini
pean jälle vabandades
ruumitusse lahkuma
õhk lõpeb
viimne klahv on ootel
nahktiibses laperdavas öös
valgeist lahku musti noote
kahte leeri käsi lööb
kaanetumas keeletuna
hea olla – kuskil kumiseb
ärgates võin olla muna
kel kõverused lumised
kui must tuul
toob läinust tahma
ja silub kehapraod
lööb trummi
väike vanamees
mu peas
ning värisedes
kaob see tolm
ja näha jälle
vaod
