Ma pole kunagi kuulnud, et keegi isabeli kohta midagi õelat ütleks.
„Vaikust, eevad!”
Selle hääle kõla peale hüppame me kolmekesi aknalaualt maha. Cara ja mina komistame, haarates teineteisest tasakaalu hoidmiseks kinni, aga megan maandub graatsiliselt, muiates meie kohmakuse üle. Siivas-ruth ootab laia tammepuust laua taga, käed musta rüü sügavates kurdudes peidus. Laes paiknevate lampide valgus põrkub tema paljaksaetud kolbalt tagasi, ta jälgib meid oma hallikasrohelisi silmi kissitades, kunagise ilu jäljed peenekoelise luustikuga näolt kadumas. Me ei kuulnud, kui ta sisse tuli. Me ei kuule seda kunagi.
„Istuge. Kuueteistkümnenda aasta privileegina võite ise endale kohad valida,” ütleb ta, aga me jääme kõhklema, peljates lõksu.
„Kohe,” ütleb ta jäiselt vaiksel häälel.
Kõik rüselevad kohtade pärast. Cara hüüab mind, patsutades tühjale toolile enda kõrval esimeses reas. Varem oleksin ma pikemalt mõtlemata keeldunud, kuna minu loomulik koht on isabeli juures, aga praegu ma ei tea, mida teha. Ma kõhklen viivu liiga pikalt ja gisele võtab koha ära, sirutades oma pikad jalad enda ette välja, samal ajal kui cara mulle vabandust paluva pilgu saadab. Ma lähen trepist üles isabeli suunas, kes redutab klassiruumi nurgas.
„Siin on teie viimase aasta esimese nädala uued edetabelikohad.” Siivas-ruth toksib sõrmedega vastu enda taga asuvat tahvlit ning kui ta annab Häälkäske, et meie edetabelikohad üles laaditaks, kaob peegel, paljastades hiigelsuure arvutiekraani.
„Esimesel kohal on meil ...” siivas-ruth köhatab kaks korda hääle puhtaks ja võtab laual asetsevast plasttopsist sõõmu vett, „eeva nr 767.”
Ekraani täidab megani nägu. Megan? Ma jõllitan pilti, tema rohelistes silmades särab võidurõõm, justkui ta oleks teadnud, et lõpuks ometi on käes tema aeg. See on esimene kord kaheteistkümne aasta jooksul, kui isabel ei ole nr 1. Ma ei julge pilku tõsta. Kardan, et megan näeb mu kõhklust ja jätab selle meelde. Kardan, et isabel näeb kuidagi minu sisse, näeb mu salajast kahetsust, et see ei olnud mina, kes talle lõpuks ära teeb. Minu sees hõõguvad kuueteistümne tema varjus elatud aasta kibestumise söed.
„Teisel kohal on ...”
Palun, las see olen mina. Palun, las see olen mina.
„... eeva nr 701.”
Jessie pilt välgatab ekraanile ja ma naeratan, et oma pettumust varjata.
„Nr 3 on ...”
Lizi nägu on kohal, kus peaks olema minu oma. Ja ma ei mäleta enam, kuidas hingatakse.
Nr 4 on cara.
„Ja, kahe koha võrra allapoole langenud, nagu ma näen, on viiendal kohal eeva nr 630.”
Mu sõrmed klammerduvad põlvede ümber, puurivad luusse. Ma vaatan oma peegeldust lauaplaadil, soovides, et mu nägu mind ei reedaks. Mu eFone vibreerib laua vastas, selle ekraanile ilmub megani pilt. Ma tõmbun kössi, et poleks näha, kuidas ma sõnumit kuulan.
„Sa näed fotol nii väsinud välja. Ma võin sulle oma uut peitepulka laenata, kui tahad. See pidavat lausa imesid korda saatma.”
Ma ajan end sirgu. Ta vaatab mind esimesest reast, tupsutades kujuteldavaid kotte silmade all.
„... Ja lõpuks, viimasel kohal on eeva nr 700,” lõpetab siivasruth, ja see tähendab, et agyness on jälle oma tavalisel kohal. Lauaplaatidele kumab värskendatud edetabel, mis sisaldab meie järjekorda seatud nägusid.
„Isabel, kas sa tuleksid palun minuga mu kabinetti?” küsib siivas, paljastades naeratust matkides hambad. Ma tõusen oma kohalt peaaegu püsti, et isabel mööda lasta, ja sosistan talle: „Edu!”
Ta poleks mind nagu kuulnudki, ja mu kõhus nõelub hirm. Kas ta on minu peale vihane? Kas ta märkas mind hetkeks vallanud kahetsust, et mina talle ära ei teinud? Siivas ootab, kuni isabel temani jõuab, et temaga koos uksest välja minna, ja klähvab meile: „Hakake aga kohe järgmisse tundi astuma.”
Kõik imbuvad aeglaselt välja, vadistades valjult uute edetabelikohtade üle, selle sõnavada refrääni alt kostab trummilöökidena „isabel, isabel, isabel”, kuni alles jääb vaid meie rühmake. Haaran koti ja sammun kaaslaste suunas trepist alla, pühkides mööda meie pinkide ääres seisvast liust.
„Tšau, liu-liu,” ütleb megan armsalt, lehvitades hüvastijätuks sõrmi. „Kas sa ei kuulnud, et siivas-ruth käskis järgmisse tundi minna?”
„Nägite?” pahvatab daria, kui liu on välja löntsinud ja ukse enda järel pauguga kinni tõmmanud. „Ainult kakskümmend üheksa nägu oli. Isabeli ei hinnatud.”
Ma uurin edetabelit enda ees laual, silmitsedes ekraanil olevat pragu, mis lõikub cara fotosse. Tal on õigus. Isabel puudub.
„See on imelik,” ütlevad liz ja jessie korraga ning krimpsutavad nägu.
„Kuidas see üldse võimalik on?” küsib gisele.
„See on ilmselt tema kaalutõusu pärast,” ütleb daria.
„Aga christy on ka juurde võtnud,” osutab gisele. „Ma ütleksin, et vähemalt terve kilo, kui mitte isegi kilo kakssada.”
Ma mähin käed ümber kõhu, püüdes varjata seda kolmveerandit lisakilo, millega mu keha on mind reetnud.
„Mitte nii palju kui isabel,” vaidleb daria, ignoreerides frejat, kes hakkab pelgalt kaalutõusu mõtte peale õhku ahmima. „Nad ei laseks iialgi juhtuda, et keegi Pea-Tsoonist sellist asja näeb. Standarditest tuleb kinni pidada. Mida Pärijad peaksid arvama, kui nad kohale jõuavad?”
„Aga kes teab, millal nad meid külastama hakkavad? Võib-olla ei tule nad veel mitu kuud!”
Tüdrukud lähevad omavahel vaidlema ja nende hääled muutuvad üha valjemaks. Ainult megan ja mina oleme vait.
„See on igav,” nähvab megan, nägu ärritusest õhetamas. „Miks me temast rääkimisele aega raiskame?”
„Täiega,” ütlevad kaksikud ohtu aimates.
„Palju õnne, megs,” ütleb daria mahedalt ja põimib käed ümber megani õlgade. „Sa oled esikohta väärt. Sa oled alati meie aasta kõige ilusam tüdruk olnud.”
„Jah, Tsoon on alati blondiine eelistanud. See on nõme,” ütleb freja, kes rõõmustab, et on leidnud ettekäände oma madalamale kohale, ega tee üheaegselt sisistavatest kaksikutest väljagi.
„Mul on igatahes tunne, et kauaks see nii ei jää,” ütleb megan ning sirutab käed V-tähe kujuliselt võidu märgiks välja, raputades daria käe järsult enda küljest lahti. Daria naeratab piinlikkusest kohmetult, aga ei ütle midagi – ehkki varem oleks ta seda vabalt teha võinud. Mulle tundub, nagu liiguks miski mu jalge all ja häiriks mu tasakaalu.
„Tere tulemast viimast Kooliaastat läbima, tüdrukud!”
3. peatükk
Detsember
Seitse
