εa – keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus, F/m;
ε – keskkonna suhteline dielektriline läbitavus, ühikuta;
µ0 – vaakumi magnetiline läbitavus, füüsikaline konstant: 44π∙10-7, H/m;
µa – keskkonna absoluutne magnetiline läbitavus, H/m;
µ – keskkonna suhteline magnetiline läbitavus, ühikuta.
Signaali ja ahelate ajalised parameetrid:
λ – lainepikkus, m;
f – sagedus, Hz;
f0 – resonantssagedus (omavõnkesagedus), Hz;
F – moduleeriva madalsagedusliku signaali sagedus, Hz;
ω – nurksagedus, rad/s;
ω0 – resonantsnurksagedus (omavõnkenurksagedus), rad/s;
Ω – moduleeriva madalsagedusliku signaali nurksagedus, rad/s;
T – signaali periood, s;
τ – ajakonstant, s.
Elektromotoorjõud, pinged ja voolud:
E või ε (kui samas kohas elektriväli on tähistatud E-ga) – elektromotoorjõud, V.
EM – soojusmüra elektromotoorjõud, V või µV;
u – pinge hetkväärtus, V;
Um – pinge amplituudväärtus, V;
U – vahelduvpinge efektiiv- ehk tegevväärtus, alalispinge, V;
UM – mürapinge, V või µV;
i – voolu hetkväärtus, A;
Im – voolu amplituudväärtus, A;
I – vahelduvvoolu efektiiv- ehk tegevväärtus, alalisvool, A;
Kasutatud tähised ja ühikud |
9
Takistus ja juhtivus:
R – aktiivtakistus, Ω;
r – kaotakistus, Ω;
Z – kogutakistus ehk näivtakistus, Ω;
X – reaktiivtakistus, Ω;
XL – induktiivtakistus, Ω;
XC – mahtuvustakistus, Ω;
– komplekstakistus, Ω;
ρ – lainetakistus, Ω;
Rs – kiirgustakistus (antennil), Ω;
Y – juhtivus, 1/ Ω;
Võimsus ja kasutegur:
P – võimsus, W;
PS – (antenni) kiirgusvõimsus, W;
PM – müravõimsus, W;
P0 – kandevsignaali võimsus, W;
Pkr – moduleeritud signaali külgriba võimsus, W.
η – kasutegur, ühikuta või protsentides;
Mahtuvus, induktiivsus, ühisinduktiivsus ja poolide sidestustegur:
C – mahtuvus, F;
L – induktiivsus, H;
M – ühisinduktiivsus ehk vastastikune induktiivsus, H;
k – sidestustegur, ühikuta.
Vektorid: suured rasvased püstised tähed (S, E, H ).
Komplekssuurused: punkt tähise kohal .
Sissejuhatus
Raadiotehnika seosed teiste teaduse ja tehnika valdkondadega
Raadiotehnika on tehnikateadus, mis käsitleb raadiolainete diapasooni kuu-luvate elektromagnetiliste lainete tekitamist, edastust, vastuvõttu ja muunda-mist. Raadiotehnika on seotud paljude teiste teadusvaldkondadega ning tugi-neb suurel määral füüsikale. Füüsika kui loodusteadus uurib looduses esine-vaid nähtusi, sealhulgas elektromagnetilist kiirgust. Tehnikateadused uurivad erinevate loodusnähtuste kasutamise võimalusi inimese igapäevases elus ning raadiotehnika uurib just seda, kuidas elektromagnetilisi laineid saab raken-dada inimtegevuse erinevates valdkondades. Raadiotehnika on seotud esma-järjekorras selliste tehnika valdkondadega nagu elektrotehnika, elektroonika ja raadioelektroonika (vt joonis 1).
Elektrotehnika on tehnika valdkond, mis käsitleb elektrienergia tootmist, jaotamist, muundamist ja kasutamist. Raadiotehnilistes seadmetes ja süstee-mides kasutatakse palju erinevaid seadmeid ja detaile, mida käsitletakse elekt-rotehnikas. Näiteks, erineva aparatuuri toiteseadmetes kasutatakse trafosid ja drosseleid, suundantennide juhtimiseks kasutatakse elektrimootoreid.
Elektroonika käsitleb pooljuhtides, vaakumis, gaasilistes ja teistes keskkon-dades laengute liikumisega seotud nähtusi ja nende kasutamist. Raadiotehnilistes
Joonis 1. Raadiotehnika on seotud nii füüsika kui teiste tehnikateadustega
Sissejuhatus |
11
seadmetes ja süsteemides kasutatav skeemitehnika koosneb erinevatest elektroo-nilistest komponentidest nagu dioodid, transistorid, integraalskeemid jt.
Raadioelektroonika käsitleb raadiolainete ning optilise-, röntgen- ja γ-kiir-guse diapasooni aparatuuri ja protsesse. Raadioelektroonika omaette üheselt mõistetavat teadusvaldkonda ei moodusta, tema piirid pole täpselt määratle-tud.
Raadiotehnilisi meetodeid ja vahendeid kasutatakse erineval otstarbel eri-nevates tegevusvaldkondades. Välja on kujunenud järgnevad laialdasemat kasutust leidvad raadiotehnika harud:
Raadioside (ingl radio communication) – ajalooliselt vanim ja kõige laie-malt kasutatav raadiotehnika haru, milles edastatakse kõne- ja andmeside raadiosignaale.
Raadionavigatsioon (radio navigation) – liikuvate objektide (autod, lennu-kid, laevad, raketid) juhtimine raadiotehniliste meetodite ja vahenditega.
Raadioseire ehk -lokatsioon (radio surveillance, radio location) – liikuvate või paigalseisvate objektide avastamine, äratundmine, jälgimine ja asukoha määramine raadiolainete abil.
