Mina ja maailm. Valitud lugusid 102 riigist. II osa. Kerli Nõu

      EESSÕNA

      2008. aasta kinnisvarabuumi tipphetkel müünuks city24.ee portaal mu Tallinna kesklinnas asuvat kahetoalist korterit 2,2 miljoni krooniga. Mina maksin selle eest 1,25 miljonit. Olin 22-aastane ja maailm valla. Ego nõudis suuri tegusid ja neid ma ka haudusin. Süllekukkunud teoreetilist miljonit kasutasin mõtteis vahelduva eduga nii New Yorgis asuva noobli Columbia ülikooli magistrantuuri kui ka aastase ümbermaailmareisi tarvis. „Miljon miljoniks. Mida sa tahad oma eluga suures plaanis peale hakata?“ küsis mõtlikult paljunäinud-paljukäinud Eesti vana kooli ärimees. Istusime nooblis restoranis Gianni, keskkond suurte mõtete mõtlemiseks igati innustav. Silmitsesin mõtlikult lauda toodud värskelt pressitud kollase apelsinimahla klaasi. „Näed sa end üldse Eestis elamas?“ uuris pooljuhuslikult mentori rolli sattunud Aare edasi. „Ma arvan küll,“ kogelesin mõni aeg hiljem vastuseks. Arvasin toona päris kindlalt teadvat, et välismaale lähevad need, kes kodumaal hakkama ei saa. Mina ju sain! Mul oli äge töökoht, vinge korter, toredad sõbrad, karv läikis ja saba oli püsti. „Siis on lihtne. Columbia kanname maha ja keskendume reisimisele,“ sai kohtumise teema vestluspartneril kiiresti fookusesse sätitud. Mu segaduses pilk ei jäänud Aarel märkamata. Järgnesid täpsustused. Õige pea sai 22-aastasele minulegi selgeks, et hirmkalli diplomiga lõpetan kodumaisel tööturul hoobilt ülekvalifitseeritute ridades. Olnuks jabur loota hariduse alla pandud miljonit Eestis palgana tagasi teenida. (Jaa-jaa, Eesti euroga liitumise aja maimukestest on ammu teismelised kasvanud, miljon krooni tundub lihtsalt uhkem kui 64 000 eurot.) Jäik välismaine korporatiivkarjäär, kus Columbia paberitega lehvitada ja finantskoort riisuda, mind paraku ei ahvatlenud. Aare näis rahulolev. Ka tema südames põksus poolehoid reisimist pooldavale tulevikule. „Seda elukogemust, mis tuleb rännakutelt, ei saa ühestki ülikoolist,“ algas meie pikk ja sisukas vestlus, mis mind toona lõplikult reisikirega nakatas.

      Vestlusele 35-aastaselt tagasi mõeldes löön siinkohal Aarele, ükskõik kus maailma nurgas ta hetkel parasjagu viibib, heakskiitvalt patsu. Mees teadis, millest rääkis.

      „Mina ja maailm. Valitud lugusid 102 riigist“ esimese osa 55 paiga ja teise osa 40 maa reisikirjad on kasvamise ja arenemise lugu – vaimne ja füüsiline teekond teada-tuntud massiturismipaikadest ugrimugrimaale. Konsensusena kõigile meeldivatest paikadest kohtadesse, mille nime peab ka geograafiahuvilistele mitu korda üle kordama – popist Taist ja New Yorgi pilvelõhkujate vahelt Bangladeshi maailma pikimate liivarandadeni. Kes vahetab töökohti, kes autosid, kes silmarõõme, kes tõstab kodus mööblit ümber. Minul peegeldub muutus eelkõige reisisihtkohtades. Ei mingit truudust. Ühes ja samas kohas ma naljalt mitu korda ei käi. Natuke Aafrikat, veidi Aasiat, Ameerikaid, sekka sutsuke suurlinnu. Niimoodi korra aastas, viimased kümme aastat järjest. Olen maailmarändur ja kirjanik, elu-uurija. Ajas muutuvad sihtkohad, tõdemused, fantastilised inimesed. Reisid erinevatesse sihtkohtadesse ja ühtaegu ka enda sisse on need põhjused, mis mind ikka ja jälle kohvrit pakkima innustavad.

      Lennukilomeetrite järgi olen maakerale peale teinud umbestäpselt kümme tiiru, külastanud kõiki seitset kontinenti, peesitanud maailmakuulsates randades, peatunud erinevates majutusasutustes – täielikest urgastest viietärniübervilladeni. Näinud superrikkust ja täielikku vaesust, kõrgkultuuri ja selle puudumist. Üheksa aasta jooksul olen ära kasutanud viis 32-leheküljelist passi.

      Hoiatan ette! Pikkade põhjalike ajalooliste peatuste, poliitika-, kultuuriliste kirjelduste, arhitektuuri-, toidu- ja religioonifännidele jääb siinne supp kindlasti lahjaks. Puljongist peavad aga loodetavasti lugu lihtsalt-inimeselt-lihtsale-inimesele-stiili austajad. Kellel potsatab teos ajaviitekirjanduse kategooriasse, kes kasutab seda nipiraamatuna – vahet pole.

      Loodan, et lugejatele on lõppematute reisipõlluvagude vahel teosega veedetud aeg sama põnev kui minul sulesepana rauda tagudes. Mõnusat lugemist, eredaid hetki!

      Kerli Nõu

      4. oktoobril 2020 Tallinnas

      Külastatud riigid on kronoloogilises reisimisjärjekorras. Paksus kirjas loetletud riikidest on juttu just selles raamatus. Kursiivis riikidest rääkisin reisiraamatu esimeses osas.

      1. Eesti Vabariik

      2. Läti Vabariik

      3. Soome Vabariik

      4. Rootsi Kuningriik

      5. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

      6. Prantsuse Vabariik

      7. Norra Kuningriik

      8. Leedu Vabariik

      9. Poola Vabariik

      10. Tšehhi Vabariik

      11. Slovaki Vabariik

      12. Austria Vabariik

      13. Itaalia Vabariik

      14. Saksamaa Liitvabariik

      15. Hispaania Kuningriik

      16. Küprose Vabariik

      17. Šveitsi Konföderatsioon

      18. Belgia Kuningriik

      19. Ameerika Ühendriigid

      20. Sint Maarten (Madalmaade Kuningriik)

      21. Monaco Vürstiriik

      22. Venemaa Föderatsioon

      23. Tai Kuningriik

      24. Kuuba Vabariik

      25. Türgi Vabariik

      26. Araabia Ühendemiraadid (Dubai)

      27. Austraalia Ühendriigid

      28. Uus-Meremaa

      29. Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond

      30. Hiina Rahvavabariik

      31. Macau erihalduspiirkond

      32. Kanada

      33. Argentina Vabariik

      34. Antarktis