menopausile omaste kuumahoogudega ja põhjustada tõsiseid migreenilaadseid peavalusid. Ühtlasi tekitavad katehhoolamiinid psühholoogilisi sümptomeid – ärevus, ahastus ja isegi agressiivsus. Kui patsient ravi ei saa, võib ta saada rabanduse või südame- või neerupuudulikkuse.
Naine läks operatsioonile ja kasvaja eemaldati. Nüüd ei ole tema kuumahood enam nii tugevad ja peavalud vastavad neile, mida menopausi ajal oodata,“ lõpetas Delgado. „Aga Ellenil on endiselt üksjagu kiikse, nagu ta isegi tunnistab.“
Delgado usub, et patsiendid või nende lähedased peaksid asjale lähenema samamoodi nagu Ellen Barnett. Naine andis relvitukstegeva huumoriga teada, et on kursis oma vastavusega teatud sotsiaalsele stereotüübile, ning just selle stereotüübi tõttu polnud arstid ta kaebuseid tõsiselt võtnud. „Minu jaoks ei olnud Ellen ei ebameeldiv ega üleolev,“ ütles Delgado, „ja ma ei reageerinud tema vastu vaenulikuks muutumise või pahaseks saamisega. Tema öeldu suurendas ta tõsiseltvõetavust ja aitas mul omistamisviga vältida.“
Negatiivsed tunded, mida Ellen Barnetti sugused patsiendid arstides esile kutsuvad, ootavad reeglina pealispinna lähedal oma aega. Samas on positiivseid tundeid, neid, mis olid Croskerryl Evan McKinley, Falchukil Joe Sterni ja minul endal Brad Milleri suhtes, raskem ohtlikeks pidada. Kuna Delgado on arst, kes tunneb paljude oma patsientide suhtes siirast kiindumust, küsisin temalt, kas ta on samuti kunagi langenud lõksu – afektiivse eksimuse lõksu. Ta arvas, et oli. „Mul oli kilpnäärmevähki põdev eakas patsient ja ma kaalusin tema ravimist radioaktiivse joodiga. Selle teraapiavormiga on seotud tõsised logistilised probleemid ja see võib inimese elu täiesti pea peale pöörata. Olin just otsustamas, et ei kasuta selle mehe puhul antud ravi, kui ta mulle korraga ütles: „Ärge jätke midagi minu jaoks ebameeldivat tegemata vaid seetõttu, et me oleme sõbrad.““ Tõsises olukorras, kui patsiendi sõbrad või lähedased taipavad, et arsti kiindumus patsienti võib tema otsustusvõimet halvata, võiksid nad sellest märku anda, öeldes näiteks: „Tahan, et teaksite, kui väga ma teie hoolitsust hindan. Palun teadke sedagi, et ma mõistame, kui peate tegema asju, mis põhjustavad ebamugavustunnet või valu.“
Selliseid märkuseid peaks tegema üksnes tavainimene, kes teab, kuidas niisugused tundmused võivad arsti otsustusvõimet varjatud, kuid siiski olulisel viisil mõjutada. Delgado räägitule mõeldes taipasin, et Brad Miller poleks iialgi suutnud endast leida energiat, et mõelda meie varasemale suhtlusele ning mind niimoodi tol hommikul visiidi ajal hoiatada. Läbivaatuse lõpuleviimine oli minu ülesanne ja minu kohustus oli ohjata ka tundeid, mis võinuksid distsipliinile halvasti mõjuda.
Patsiendid ja nende lähedased võivad koos arstiga tunnetemeres supelda. Nad kõik peavad hoidma pilku neutraalsel kaldal, kuhu püstitatud lipud ohtlike emotsionaalsete hoovuste eest hoiatavad.
3. PEATÜKK
TALDRIKUID KEERUTADES
Tuba City Arizonas asub Halifaxist Nova Scotias 3246 miili läänes. Halifax oli esimene Briti linn Kanadas; see asutati 1849. aastal; suurem osa selle asukatest loeb endiselt oma päritolumaaks Briti saari. Tuba Citys elab vaid 6000 inimest, kuid tegemist on enam kui 100 000-liikmelise navajo ja hopi suguharu jaoks keskse linnaga. Halifaxi sadama ümbruses kerkivad moodsad klaasist ja terasest pilvelõhkujad ja merepinnalt peegeldub tagasi virmaliste valgus. Tuba City kerkib keset kõrgmäestikus asuvat tasandikku; ümbritsevat maastikku katavad võsa ja pehmetes pastelsetes värvitoonides iidsed settekividest kaljud. Halifaxi Dalhousie ülikooli meditsiinkool on tuntud oma akadeemiliste teaduskondade ja teadlaste poolest. Tuba City haigla on madalate kõrbepruunide majade rühm, milles asub indiaanlaste tervisekeskus; lähima magnetresonantstomograafini tuleb tubli tund aega sõitu. Geograafiast, suurusest, vahenditest ja kultuurist tingitud eripäradele vaatamata peab Tuba City erakorralise meditsiini osakonna arst dr Harrison Alter ära tundma neidsamu kliinilisi mustreid ja hoiduma samadest kognitiivsetest vigadest, millega seisab Halifaxis silmitsi Pat Croskerry.
Neljakümne kolme aastane Alter ei näinud end algselt arsti rollis. Ta õppis Brownis võrdlevat kirjandusteadust ning astus alles neli aastat hiljem California ülikooli Berkeley meditsiinikooli. Pärast residentuuri Oaklandi Highlandi haiglas läks ta Robert Wood Johnsoni stipendiumiga Washingtoni ülikooli Seattle’is, et õppida seal meditsiiniliste otsuste tegemist. Pärast kahte aastat selle ülikooli juures tahtis ta töötada koos äärealade alateenindatud kogukondadele pühendunud arstidega, niisiis kolis mees koos naise ja kolme väikese lapsega väikesesse kollasesse krohvitud majja Tuba Citys.
Ühel 2003. aasta aprillipäeval, kui Alter töötas erakorralise meditsiini osakonnas, tõi kiirabi nende juurde kohalikust hopi indiaanlaste koolist kümneaastase poisi Nathan Talumpqewa. Neljanda klassi lastel oli just lõppenud vahetund ning nad valmistusid klassi tagasi pöörduma, kui üks teine poiss klassikaaslasele kaksiratsi selga kargas. Nathan oli kogukas poiss, 142 cm pikk ja kaalus 63 kilogrammi ning talle meeldisid sedasorti karmid mängud. Aga seekord karjatas poiss valust ja kukkus maha. „Nathan toodi haiglasse kanderaamil, seliliasendis ja fikseeritult,“ meenutas Alter, kirjeldades, kuidas patsienti hoitakse sellises olukorras selili, et vältida igasugust survet potentsiaalselt viga saanud närvidele. Alter tegi kiiresti olukorrast ülevaate ning esitas Nathanile mitmeid olulisi küsimusi. „Poiss ütles, et saab käsi ja jalgu liigutada, tema selgroog ei surisenud, ta ei tundnud seljas ega tuharates midagi elektrilööke meenutavat, kõik piirdus vaid kohutava valuga lülisamba keskel.“ Alter tegi selle põhjal järelduse, et lapse kanderaamilt voodisse ümber tõstmine on ohutu.
Kui Alter poisi läbi vaatas ning ta alaseljale vajutas, karjatas Nathan valust. „Saatsin ta röntgenisse ja tõepoolest, hellas kohas oli kiilukujuline kümnenda nimmelüli kompressioonmurd. Kümneaastasel poisil oli luumurd, mida olin harjunud nägema kaheksakümne aasta vanuste naiste puhul. Ja ma mõtlesin omaette: sellised asjad ei peaks ju juhtuma.“
Alter rääkis mulle, et võtab iga patsiendiga kõik ABC-st alates läbi. (Tegelikult tulevad erakorralise meditsiini puhul mängu ka D ja E.) „A on hingamisteed ehk suu, kurk, hingetoru ja bronhid, mis peavad olema avatud; B tähistab hingamise kontrolli, veendumist, et patsiendi kopsud saavad piisavalt hapnikku ja see jõuab edasi vereringesse; C on vereringe, süda, mis verd pumpab, ja vererõhk, mis peab olema piisav selleks, et veri jõuaks elutähtsatesse elunditesse, maksa, neerudesse ja ajju. D tähendab vajadust kontrollida närvifunktsioone, mitte üksnes lihastugevust ja reflekse, vaid ka vaimseid reaktsioone; ja viimaks E – ehk ühtki kehaosa ei tohi jätta tähelepanuta seetõttu, et keskendutakse probleemile ühes kindlas piirkonnas.“ Nathani puhul olid kõik tulemused korras.
Alter tellis veel mõned analüüsid, muuhulgas täieliku vereanalüüside, kaltsiumitaseme ja luuensüümide paketi. Kõikide tulemused olid normis. Seejärel lasi ta teha kompuutertomograafipildid, mis edastati digitaalselt Arizona ülikooli spetsialistile. Üsna pea saabus vastus: „Normaalne, kui välja arvata kompressioonmurd kümnenda nimmelüli juures.“ Alteri hing ei andnud sellegipoolest rahu. Ta pani Nathani kiirabiautosse ja viis poisi pooleteise tunni tee kaugusele Flagstaffi magnetresonantstomograafiat tegema. Veidi hiljem samal päeval sai Alter teada, et magnetresonantsuuringu tulemused klappisid kompuutertomograafi omadega: üksainus pitsunud selgroolüli ja mitte ühtki teist kõrvalekallet.
Alter võttis ühendust kohaliku lastearstiga. Spetsialist kinnitas talle, et midagi hullu pole juhtunud, muretseda pole vaja. „Selliseid asju lihtsalt tuleb mõnikord ette,“ selgitas pediaater. „Ma pidin andmetega leppima,“ ütles Alter, kes endiselt muretses. Mees korraldas asjad nii, et pediaater paar päeva hiljem Nathani läbi vaatas. Nathan tundis end paremini, selg põhjustas talle vaid veidi ebamugavust. Pediaater kinnitas perekonnale, et muretsemiseks pole põhjust; tegemist oli pelgalt mänguväljakul aset leidnud õnnetusjuhtumiga.
Alter oli Seattle’s saanud koolituse ka Bayesi analüüsi alal; see on matemaatiline lähenemine otsuste tegemisele ettearvamatute asjaolude esinemisel. Patsienti nähes arvutab ta välja iga võimaliku diagnoosi esinemise
