on>
Nina Brochmann, Ellen Støkken Dahl
Tüdrukute raamat. Murdeea teejuht
TERE!
Meie oleme Ellen ja Nina. Me oleme arstid ja kehaeksperdid ning meil on väga hea meel, et hoiad käes „Tüdrukute raamatut”!
Varsti hakkab sinu keha muutuma. Võib-olla on juba hakanud? Me elame sulle põnevusega kaasa, sest mäletame hästi, kuidas see kõik oli. Murdeiga kulgeb igaühel küll veidi erinevalt, aga põhiline jääb samaks: sa küpsed nii vaimselt kui ka kehaliselt. Sa saad lapsest täiskasvanuks ja hakkad maailmas oma kohta otsima. See on uskumatult põnev aeg!
Murdeiga võib olla ka keeruline, sest keha ja tunded muutuvad, pealegi pole alati lihtne enda jaoks olulistele küsimustele vastuseid leida. Koolis ei räägita tõenäoliselt kõigist asjust, mis sind huvitavad või mida sul oleks vaja teada. Aga meie räägime. Meie kogemus näitab, et teadmised oma kehast annavad rahu ja kindlustunde.
Meil ja kõigil teistel täiskasvanud naistel siin maa peal on murdeea muutused juba läbi tehtud. Meil kõigil tuli ette keerulisi olukordi, aga aastatega oleme aru saanud, et me pole oma muredega üksi. Nüüd tahame selle teadmise sulle edasi anda. Sa ei ole üksi. Sinu ümber on tohutult kaasaelajaid, kes võtavad sind avasüli naistemaailma vastu.
Tervitades
Ellen ja Nina
MURDEIGA: NÜÜD SEE ALGAB!
Murdeiga nimetatakse ka puberteediks. Puberteet on ladina keelest pärit sõna ja tähendab „küps” või „täiskasvanu”. Sa küpsed mõnes mõttes nagu puuvili. Vahe on selles, et sind ei sööda ära. Küpsemine tähendab seda, et keha valmistub nii sees- kui ka välispidiselt selleks, et sul oleks tulevikus soovi korral võimalik lapsi saada.
Enamikul tüdrukutest hakkavad esmalt muutuma rinnad. Seejärel ilmuvad intiimpiirkonda ja kaenla alla teistsugused karvad. Samal ajal hakkad ka ise kasvama, vahel lausa tohutu kiirusega. Sügisel kooli minnes võid järsku avastada, et oled suve jooksul poistest peajagu pikemaks kasvanud.
Märkamatult toimuvad muutused ka sinu sees. Sisemised suguelundid ärkavad ellu. Esimene märk sellest on hele plekk aluspükstel. Seda nimetatakse valgevooluseks. Valgevoolus on märguanne, et sinu esimene menstruatsioon on varsti käes. Päevad on üldse üks viimaseid murdeeas kehaga toimuvaid muutusi. Selleks ajaks, kui algavad esimesed päevad, on keha põhimõtteliselt küps nii seest kui ka väljast. Ainult üks väga oluline osa meist peab siiski veel kõvasti edasi arenema: meie aju. Aju poolest hakkad täiskasvanuks saama alles siis, kui oled lõpetanud gümnaasiumi.
MILLAL MURDEIGA ALGAB?
Murdeiga algab eri inimestel erinevas vanuses. Mõnedel ilmuvad häbemekarvad juba 8-aastaselt. Teised märkavad murdeea esimesi muutusi alles 14-aastaselt. Rinnad hakkavad tavaliselt muutuma juba umbes 10 aasta vanuselt ja esimesed päevad algavad keskeltläbi 13-aastaselt. Poisid jõuavad murdeikka tüdrukutest tavaliselt üks-kaks aastat hiljem. Sellepärast ongi poisid ja tüdrukud kooli ajal päris pikalt erinevad nii keha poolest kui ka käitumiselt.
Rahu!
Kõik jõuavad murdeikka. Lihtsalt erineval ajal.
MIKS ME NII ERINEVAD OLEME?
Millal murdeiga algab, sõltub mitmetest asjaoludest. Näiteks sellest, millisest perekonnast me pärit oleme, kui palju me sööme ja kui palju magame. Mis on kõigil neil asjadel ühist? Kõik need tingimused mõjutavad nimelt meie aju. Ja ajus toodetakse erilisi ühendeid, mis otsustavad, millal murdeiga peaks algama. Neid ühendeid nimetatakse hormoonideks.
Kui sa sööd või magad liiga vähe, ei jaksa sinu aju piisavalt hormoone toota. Sel juhul võib talle tunduda, et sa vajad enne murdeikka jõudmist veel natuke puhkust. Kui aju leiab, et keha on valmis, alustab ta hormoonide tootmist. Hormoonid juhivad meie keha ja annavad talle märku, et nüüd on aeg muutuma hakata.
MIS ON HORMOONID?
Hormoone ei toodeta mitte ainult ajus, vaid ka mitmel pool kehas. Need sõidavad koos verega mööda sinu veresooni ringi. Keha kasutab hormoone selleks, et anda märku, mida oleks vaja teha.
Näiteks võib aju saata emakale sõnumi ja öelda: „Nüüd on aeg päevadeks küps.” Kui emakas on ülesandega toime tulnud, saab aju hormoonidega selle kohta sõnumi: „Päevad on tulekul.”
MIDA HORMOONID TEEVAD?
Hormoonidest sõltub, millal murdeiga algab, kui kaua see kestab ja millal lõpeb. Mõned hormoonid panevad meid kasvama, mõned armuma. Mõned hormoonid panevad tundma nälga või väsimust. Paljud hormoonid on kõige tegusamad öösel, kui me magame. Siis on kehal keskendumiseks lõpuks ometi piisavalt vaikust ja rahu! Sellepärast on piisav uni murdeeas eriti oluline. Siis kasvame ja areneme nii, nagu vaja.
SUGUHORMOONID
Murdeeas muutuvad eriti oluliseks sooga seotud hormoonid. Neid nimetatakse suguhormoonideks. Neil on selline nimetus, sest nad kujundavad meie lapsekeha ümber mehe- või naisekehaks. Östrogeen on naissuguhormoon, testosteroon meessuguhormoon. Östrogeen hoolitseb selle eest, et tüdrukute kehal oleks rohkem rasva, ja paneb rinnad kasvama. Testosteroon hoolitseb aga selle eest, et poistel tekiks häälemurre ning hakkaksid kasvama habe, kehakarvad ja lihased. Tüdrukutel ja poistel on kehas natuke mõlemat suguhormooni. Just meessuguhormooni tõttu tekivad tüdrukutel murdeeas vinnid, rasune nahk ja karvakasv.
Kes on tüdruk?
Nagu näed, kirjutame tüdrukutest ja poistest, nais- ja meessuguhormoonidest, mehe- ja naisekehast. Kuid oluline on meeles pidada, et inimese keha ei pruugi alati vastata sellele, mis soost ta on. On poisse, kellel on tüdrukukeha, ja tüdrukuid, kellel on poisikeha.
Mõnel inimesel on intersooline keha, mõned aga määratlevad end kolmanda soona, mitte tüdruku ega poisina. Tüdruk saab olla mitmel erineval viisil. Kõik selles raamatus ei pruugi kõigi kohta kehtida, aga sõltumata sellest, kas sa oled tüdruk või mitte, usume, et kõigile tuleb siin midagi tuttavat ette.
KUI PIKAKS SA KASVAD?
