Tangopoisid. Antti Tuuri
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Tangopoisid - Antti Tuuri страница 4
Jõin kohvi, kuna ema oli selle lauale toonud. Ta muudkui küsis tööde kohta ja ma pidin rääkima, et sõitmist ei olnud iga päev, vaid siis, kui Huhtala ise ei sõitnud või ei saanud paaril korral nädalas ilma abimeheta hakkama. Ema oli kindel, et elasin oma õe kulul ja olin talle vaevaks, ega uskunud, et maksin Lailale kosti ja toa eest hinna, mida ta küsis.
Tegin minekut, kui olin kohvi ära joonud, andsin siiski minnes emale kätt, et tal ei jääks ettekujutust, et lahkusin vihaselt.
Sõitsin küla poole, Harju juures meenus mulle, et ma ei olnud poistelt küsinud, mis Elina õe perekonnanimi nüüd ka on. Keerasin Harju õuele, prooviruumis oli veel valgus, koputasin uksele ja läksin sisse. Harju oli pikali kulunud diivanil ja luges Mickey Spillanet: Mike Hammer oli tema lemmikdetektiiv, „Ära oota halastust” tema jaoks piisavalt karm. Ta tõusis istukile, pani raamatu avatult oma kõrvale ja hoidis kätt raamatu peal, et ei kaotaks lehekülge, kus oli olnud.
Küsisin Elina õe kohta. Harju mäletas, et ta oli Rovaniemisse mehele läinud, aga ei mäletanud õe uut nime. Palusin, et ta küsiks Maire käest. Harju arvates oleksin võinud ka ise küsida. Kartsin, et Maire ei ütle mulle oma väimehe nime ega telefoninumbrit. Harju lubas, et uurib Maire tütarde minemisi ja väimeeste tulemisi homme.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.