style="font-size:15px;"> kes kössitabüksinda
pimeduses.
Sirutan käe roostes mutrivõtme järele,
kaalun käes selle raskust,
seejärel
aga virutan sellega kõigest jõust
nähtamatu võõra pihta,
tulevase ohu pihta.
Mu nägu kipitab.
Pillan mutrivõtme käest ja sulgen silmad.
Mu telefon jääbki vaikima.
ÖÖSEL
Lohisevad, krudisevad helid kuuri juures
nagu saapasammud killustikul.
Tõusen istuli, üllatudes, et üldse magasin.
Uks kriiksatab,
mina viiksatan
ja kuuri libiseb
nagu siidkangas
üks hall kass,
silmad hiilgamas kui tillukesed kuukettad.
Ks-ks-ks-ks-ks, sosistan, surun sõrmed kausiks kokku, pakkudes tühja kätt. Kass nuusib õhku, pöördub siis, saba püsti, näitab mulle tagumikku ega võta mu sõbrakutset vastu.
PLAKSUMAIS
Ta pakkus
filmiõhtut,
ütles, et vaatame, mis iganes mulle meeldib,
kui ta on kähku
duši all ära käinud.
Talle meeldis väga
„Püksid maha”,
see pani ta valjusti naerma,
nii et valisin selle filmi
meie mõlema jaoks,
panin teleka valmis ja puha.
Talle meeldis ka soolakas plaksumais,
värske,
nii et tegin natuke
panniga pliidi peal
ja mais
plaksus
plaksus
kohevateks teradeks.
Kuid ma kuumutasin liialt,
õli läks liiga tuliseks,
köök liiga suitsu täis
ja alarm kukkus lõugama,
nii et maja
kajas.
Issi jooksis kööki, juuksed märjad.
Püha põrgu! röögatas ta ja enne kui ma jõudsin selgitada talle mõeldud plaksumaisiüllatust, haaras ta mul randmest, väänas ja väänas seda ning tõukas mu aeda, kus ma pidin istuma mitu külma tundi ja hoolega oma käitumise üle järele mõtlema.
PLEKILINE
Ma ei suuda uuesti magama jääda,
nii et võtan kotist banaani
ja koorin ära.
See on üleni
pruune plekikesi täis.
Viskan selle käest.
Ma pole kunagi
suutnud
plekilist puuvilja süüa.
VARJAMINE
Ega seda palju olnud, mida ma ei suutnud ära varjata
varrukate, retuuside
ja võltsitud koduse vabanduskirjaga:
Allison ei saa täna sellel põhjusel võimlemistunnis kaasa teha. Õpetajad pööritasid silmi (kaastundetud menstruatsioonivalu suhtes) ja lubasid mul seina ääres istuda. Mu klassikaaslased hüppasid trampoliinil lühikestes pükstes ja T-särkides, kõhuli, kukerpalle tehes, lennates võimla lae alla, hõisates lõbust ja vabadusest, minul aga oli seal aega nuputada, kuidas isale mitte jalgu jääda sel päeval ja anda sinistele plekkidele võimalus kollaseks taanduda.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
