minnes alles viimaks Jumalani. Et meie teadvuses eksisteerivad ideed leiavad kinnitust universumi seadustena ning nende seas on meil olemas ka lõpmatu ja täiusliku Jumala idee, siis peab selline Jumal eksisteerima. Sest igal ideel peab olema põhjus, järelikult ka absoluutse Jumala ideel.
Igal juhul on lähtepunkt subjektiivne, kuid Descartes pani keskmesse ego, Augustinus Jumala kohaloleku. Ka Augustinus ja tema järglased teoloogid panid rõhu sisemisele inimesele, kuid nad kaesid enda sisse selleks, et leida Jumalat, mitte iseennast. Descartes aga uuris iseennast ja konstrueeris Jumala endast lähtudes. Selline Jumal ei ole intuitiivsel kohtumisel kogetu, vaid diskursiivse järeldamise vili, seega mõistuse abstraktsioon ehk väljamõeldis – niisugune järeldus tehti peagi. Descartes’i valitud lähtepunkt (cogito, ergo sum) oli juba kunstlik, sest see ei ole vahetu eneseteadvus, vaid mõistuse loodud kujutlus. See ei kajasta intuitiivset, vaid diskursiivset – mitte algset, vaid tuletatud tasandit. Meie algne tunnetus ja jumalakogemus toimuvad aga intuitiivsel tasandil, enne kui mõistus hakkab tööle ja asub diskursiivselt looma ning tuletama erisuguseid süsteeme.59
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
