Kadunud erirong. Arthur Conan Doyle

Mr. Bland katkus kimbatuses juukseid. «See on suisa hullumeelsus, Hood!» hüüdis ta. «Kas üks rong haihtub Inglismaal keset päist päeva õhku? See on absurdne. Vedur, tender, kaks vagunit, päravagun, viis inimest – ja kõik lähevad sirge raudteeliini peal kaotsi! Kui me järgmise tunni jooksul midagi mõistlikku ei kuule, võtan inspektor Collinsi kaasa ja lähen ise kohale.» Ning siis juhtuski lõpuks midagi mõistlikku. See võttis järgmise Kenyoni sõlmjaamast saabunud telegrammi kuju. «Teatan kahetsusega, et äsja leiti sõlmjaamast kahe ja veerandi miili kauguselt astelhernepõõsaste vahelt John Slateri, erirongi juhi surnukeha…»