juba ammugi öelnud, et sõda peab tulema, sõda on paratamatu, muidu läheb meie rahvas ihu ja hinge poolest hukka. Kuningas teab isegi, et sõduril peab olema kas viin ja veri või viin ja naine, üks kahest. Aga verd pole juba ammugi olnud, nõnda siis on naised. Kirjaülem eksib, kui ta Homerose põhjal arvab, et see tuleb uutest mundritest: see on sellest, et ei tule sõda. Naised ei sigi enam või nad kannavad ainult tütreid ilmale. Andke meile tervendav sõda ja kohe tulevad poisid kui purikad. Et aga sõda oleks võimalik, selleks vajame uut välisülemat ja aktiivset välispoliitikat.
VÄLISÜLEM. Minul pole sõja vastu midagi, sest sõda on diplomaatidele puhkuseks. Sellepärast algavadki sõjad suvel: diplomaadid sõidavad merre või tervisveele. Aga siseülem väidab, et sisekord pole sõjaks soodus.
SISEÜLEM. Seltsimees välisülem eksib. Minul on kõik varutud, olgu välis- või kodusõjaks. Umbusklik on varaülem.
VARAÜLEM. Mina olen nõus sise- ja välissõjaga, ainult korraldage välis- või siselaen, viimane energiliselt ja kullas, sest paberit võin isegi trükkida.
VÄEÜLEM. Kuldse vabatahtliku siselaenu võib ometi siseülem teostada, muidu ei mõista ma, milleks see asutus olemas.
KUNINGAS. Kuuled sa nüüd, narr, mis kõik peaks enne tegema, kui oleks lootust sinu soovitatud naist leida. Kõigepealt peaksin uue valitsuse nimetama.
NARR. Ja uue kuninga. Aga see on tühine asi. Pane ainult kirjaülem ülempreestriks, väeülem siseülemaks, välisülem varaülemaks, narr kuningaks ja vastupidi ning kõik on korras. Ja kui mina oleksin kuningas, siis laseksin ma ilma pikemata kogu riigi läbi otsida, kas ehk ometi ei leidu kusagil meheküpset naist, millist narr soovitab. Alles siis, kui otsimine nurjub, korraldaksin vabatahtliku sise- ja sundusliku välislaenu ning alustaksin sõda, nagu tegid seda roomlased püha Helena pärast.
KIRJAÜLEM. Asjalik märkus teadusliku tõe jaluleseadmiseks: esiteks mitte roomlased, vaid kreeklased ehitasid Helena pärast suure puuhobuse ja teiseks see Helena polnud sugugi püha, vaid abielurikkuja naine. (Vahelehüüe: «Kuulge ometi, kirjaülem vaidleb narriga!»)
NARR. Aga milleks kirjaülem seda Helenat siis lastele koolis õpetab?
KIRJAÜLEM. Sellepärast, et see on haridus.
NARR. Kuuled, mu kuningas, kirjaülem ütleb, et abielurikkumine on haridus.
ÜLEMPREESTER. Armas narr, kes sa seisad troonile kõige lähemal, haridusega on sama lugu nagu pühadusegagi – need on üpris muutlikud asjad ja tänini pole ükski elav hing suutnud otsustada, kumb neist on suurem ebausk. Jumal üksi teab seda.
KUNINGAS. Härrad ülemad, ühes narriga räägite kõigest, mitte aga sellest, milleks siin olete: teie kuningal on külm. Sellepärast meie käsk siseülemale: naine otsida, nagu narr seda soovitab. Täiendavad teated ja juhatused vastu võtta narrilt. Väeülem on kohustatud kogu jõuga siseülemat tema toimingus toetama.
SISEÜLEM. Palun veel kord sõna.
KUNINGAS. Räägi, kallis siseülem.
SISEÜLEM. Selle asemel, et politsei ja sõjavägi liikuma panna, võiks asja usaldada propaganda peavalitsuse hoolde, las tema kuulutab ja otsib, sest tema oskab ei millestki ikka midagi teha.
ÜLEMPREESTER, VARAÜLEM, PÕLLUÜLEM, VÄLISÜLEM. Palun sõna!
KUNINGAS. Sõna on ülempreestril.
ÜLEMPREESTER. Juhin veel kord kuninga tähelepanu sellele, et tänini on olnud kiriku ainuõiguseks trooni ja krooni heaks propagandat teha, aga nüüd liiguvad rahva seas mingisugused ilmalikud jutlustajad vaimulike kõrval, nagu oleks tulemas ilmalik kirik pattude andestamise lehtede müügiga.
VARAÜLEM. Mina hoiatan kuningat propaganda eest, sest tänini on seda vahendit kasutatud ainult rahva maksukoorma ja kohustuste suurendamiseks. Kui hakatakse propaganda peavalitsuse kaudu narri naist otsima, siis arvaks kogu rahvas, et tuleb uus maks – maks meheküpsete naiste näol, kes veel mehest ei tea. Ja et uuest maksust vabaneda, tehakse viimased meheküpsed ja isegi ebaküpsed naised kohe meheteadjaiks, sest rahva sõgedus on suur. Pealegi kui asi jääb politsei ja sõjaväe hooleks, pole karta uusi kulusid, aga niipea kui panna rakkesse propaganda, tulevad kohe erisummad. See on kõik, mis mul öelda.
PÕLLUÜLEM. Propagandaga kuningale naist otsida tähendaks viimaste naiste maalt linna meelitamist. Aga kuna praegugi maad jäävad sööti tööliste puudusel ja rahvas elatab end soodes ja rabades, mida riik temale kuivatab ja harib, siis võiks uus naiste vool linna, kus neid niikuinii ülearu, riigile saatuslikuks saada.
VÄEÜLEM (vahele). Ülearused naised on kõlbluse kaitsevalliks noorte nekrutite vastu, kes tulevad iga aasta kuningalinna. See on pahe, mis sünnitab vooruse.
PÕLLUÜLEM (jätkates). Seltsimehel väeülemal võib õigus olla, aga naisi on kuningalinnas ometi nii palju, et ma imestan, miks nad ei nõua mitmenaisepidamist.
KARJAÜLEM. Sellepärast, et see toimub teatud loomade juures ilma nõudmata. Aga et maal sureb põrssaid aasta-aastalt ikka rohkem kõhutõppe ja et lehmi õpivad lüpsma mehed, siis jumal hoidku propaganda eest naiste seas, muidu tuleb meil põrsastest ja piimast samuti puudus kätte nagu inimeselastestki.
KUNINGAS. On veel mõnel midagi öelda? Ei ole? Siis on meie otsus endine: narri soovitatud naise otsimine siseülemale kohuseks teha, narr nõuandjaks, ülempreester eestpalvetajaks, et asja soodustada. Lõpp. (Tõuseb aujärjelt, kuninga eeskujul tõusevad ka teised ja kummardavad. Kuningas lahkub narri saatel. Kirvemehed kaovad. Kõik hakkavad lahkuma.)
VÄEÜLEM (siseülemale; mundrit selga ajades). Oli see vast saun! Maailmasõdagi ei või hullem olla. Mürgised gaasidki ei puudunud.
KIRJAÜLEM (ligi astudes). Mis parata, seltsimees väeülem, kultuur pole veel nii kõrge, et elu ilma mürgiste gaasideta oleks võimalik. Elu hävitamisegagi ei saada enam ilma mürgiste gaasideta hakkama. Sellest teeme lihtsa järelduse: kultuur peab olema mürgiste gaaside poolt.
VÄEÜLEM. Muidugi, seltsimees kirjaülem, aga mis või kes on sel juhul kultuuri poolt? (Pöördub ja lahkub. Kirjaülem seisatab üürikeseks, läheb siis ülempreestri juurde, kes liigub ukse poole.)
KIRJAÜLEM (ülempreestrile; need kaks on viimased. Nende kahekõne ajal ilmub noorteener, aga nähes ülemaid, jääb postina ukse alla seisma). Armas ülempreester, mina annaksin teile nõu siseülemat propaganda asjus mitte puudutada, muidu võetakse kirik kirjaülemalt ja antakse siseülema käsutusse.
ÜLEMPREESTER. Aga mina ei või ometi oma igivanadest õigustest vaikides loobuda.
KIRJAÜLEM. Jah, mis teha, kallis ülempreester, aga kojaringkonnis levib veendumus, et usuasjad ei kuulu üldse kirjaülema valdkonda, sest usku ei peeta enam ei hariduseks ega ka vaimu- või hingeteaduseks. Usk on iga inimese eraasi, aga inimeste eraasjadega tegeleb siseülem.
ÜLEMPREESTER. Usk uurib jumalat, aga mis on siseülemal jumalaga tegemist?
KIRJAÜLEM. Armas ülempreester, just jumala küsimus allubki uusimal ajal siseülemale. Millalgi otsustasid selle küsimuse sina, ülempreester, siis tegi seda rahvas lihtsa häälteenamusega, nüüd siseülem konstaablitega. See on usuteaduse frenoloogia. Sellepärast, armas ülempreester, saagem mõistlikuks, muidu võime muutuda siseülema propaganda peavalitsuse osakonnaks, sest propaganda on uus alkeemia, mis õpetab ei millestki kulda tegema.
ÜLEMPREESTER. See on uskumatu! See on kuulmatu!
KIRJAÜLEM. Jah, sinu seisukord
