Kadunud kodu. Ernst Enno

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Kadunud kodu - Ernst Enno страница 1

Автор:
Жанр:
Серия:
Издательство:
Kadunud kodu - Ernst Enno

Скачать книгу

on>

      VALGE ÖÖ

      KEVADE ÕHTUL

      Nagu magus unenägu

      Tine hõise igal pool;

      Üle aasa ujub tasa

      Valge udu jahe vool.

      Metsa põues nagu kõne,

      Punga puhkemise jutt,

      Üle välja, üle põllu

      Rõõm kui värin, õnne nutt

      Eha kumab, päike magab,

      Siiski kõik kui ärkvel veel,

      Nagu õnnis ootamine:

      Armas on ju ammu teel!

      Ja mu südant täidab sala

      Nagu soojus sumaja:

      Võiksin läbi vaikse ilma

      Kodu hõiskeks sulada!

      VALGEL ÖÖL

      Mets kohas, kui tuhanded kandled

      Ta põues kumisesid

      Kui kandled, kus päikesekiired

      Pääl keelteks kõlisesid;

      Ja läbi uinunud ilma

      Kui inglid liikusivad,

      Ja tasasel armsuse lennul

      Ööd valget külvasivad

      Mets kohas, öö õndsuse mõttes

      Mu tunded õitsesivad,

      Ja palves jumala-rannad

      Mu südant tervitivad.

      ÜLESSE!

      Tolmuse tänava suruvast kitsikusest

      Sinna, kus puhas on õhk,

      Sinna, kus inime vabalt saab hingata,

      Vabalt, mis üksinda kõrgel võib võrsuda,

      Kõrgel, kus puhas on õhk!

      Puhas on vabadus, vaimustus, armastus,

      Avar sääl südame piir,

      Tarkuses langed sääl kõikide rinnale,

      Kes siin on juhtinud otsijaid ülesse,

      Avar kus südame piir.

      Puhtas, sääl tunned, mis peidetud elusse,

      Leiad, et ilus on maa,

      Leiad, et magus on elada valguses,

      Päevalist leiba nii maitseda eneses,

      Tunda, kui ilus on maa.

      Tuimuse tänava suruvast kitsusest,

      Igatsus, kanna sa meid,

      Vabadus, tiibu sa tuliseid kasvata,

      Vaimustus, kõiki sa minekuks ühenda,

      Armastus, juhi sa meid!

      KÕIK TUULED

(Gaseel)

      Kõik tuuled mul armsad südaööl,

      Koos laulame mõndagi laulu.

      Ei sõbrad unusta armsal tööl

      Koos viibides kunagi laulu!

      Kõik tuuled, meil alati vöö on vööl,

      Me elame reisi laulu

      Ja paisudes läeme kui armsal tööl

      Kesk lagedat, koduta laulu –

      Kõik tuuled, me huugades südaööl

      Täis valguse ihade laulu.

      SUVI

      Kõik pehmed suvetuuled mängivad,

      Vett suudleb valgus üheks taevaga –

      Kõik väljas endamisi tolmavad.

      Kõik sõnad raugesid su huultele,

      Kõik sõnad vaikisid ka minul –

      Kõik kadus meil, jäi üksi südame

      Üks helin, üks nii mul kui sinul.

      Ja pehmed suvetuuled mängivad

      Ning meie õnnelilled õitsevad.

      JUTLUSE AJAL

      Heinalõhn magus lendab niidu päält,

      Metsa kumin, äostus, lindude laul,

      Põllul tõusleb õietolm,

      Kiirtesse vaibunud maailm.

      Tasane sumin kasel, niinepuul –

      Isa sõnad kõnnivad jumala teed,

      Väsis kuulates minu meel,

      Muinasjutt üksi veel jäi…

      Haldijas tasa tuleb niidu poolt,

      Kaarnakivi kannab ta sammaldand käes.

      Surub kivi mu südame –

      Kivi, see minule jääb!..

      ÕHTU KODUTALUS

      Õhtu köitis jutueied

      Unejätkuks puhkama,

      Pimedus käib väljas ringi,

      Laulab, nutab tuulega.

      Tiksub kell ja ahju taga

      Kilgid tasa laulavad,

      Vanaema kustund silmad

      Hangund pilgul vaatavad.

      Puhkas isa, puhkab ema,

      Kuulda üksi hingamist,

      Nagu unenäo sõudu,

      Taluhaldja liikumist.

      Peretoas kõnnib keegi,

      Tuli nagu vuhises,

      Keegi nagu vaatab aknast,

      Tares nagu kõlises…

      Pimedus käib väljas ringi,

      Laulab, nutab tuulega –

      Ööde varjud täitvat südant

      Üksilduse tundega.

      Tiksub kell ja ahju taga

      Kilgid tasa laulavad –

      Kadund aastasajad tõusvad,

      Pikas reas rändavad.

      Aastasajad kõnelevad –

      Kuulda üksi hingamist,

      Nagu unenäo sõudu,

      Taluhaldja oigamist.

      TUUL LAULIS

      Mu avaruses õitseb sinivalge maa –

      Tuul ikka laulis tasa – terve öö –

      Tuul tare taga vana niine lehtes,

      Et pidin sala muinasjutu ehtes

      Kui uni käima tasa – terve öö.

      Tuul, sõber, kas sa ikka laulad tasa veel,

      Tuul, tare taga tasa – terve öö?

      Veel sinivalge maa su kandle keeles

      Ja öine laul kui kroon veel sinu meeles,

      Kui õnn ja laul – nii tasa terve öö.

      Tuul, sõber, ahelad on kodu niinepuul,

      Tuul, tare taga

Скачать книгу