Puulane ja tohtlane. Friedrich Reinhold Kreutzwald

      Friedrich Reinhold Kreutzwald

      Puulane ja tohtlane

      PUULANE JA TOHTLANE

      Ühel kitsil peremehel oli sellepärast alati tüli ja meelehaigust, et sulased ja tüdrukud tema juures iial paika ei pidanud. Ehk ta küll nende käest enam tööd ei tahtnud kui teisedki, oli seal siiski see vahe, et ta teenijaile nii palju süüa ei andnud, et nad oleksid võinud kõhtu täita. Kes veerand või pool aastat koerapõlve oli kannatanud, selle sundis nälg jälle hulkuma. Ja kui viimaks ümberkaudu avalikuks tõusis, mispärast pere ära oli läinud, siis ei olnud ihnsal peremehel kogunisti enam võimalik sulaseid saada.

      Kaugel Alutaga elas üks kuulus tark. Selle juurde tõttas peremees nõu küsima, viis targale kotitäie raha ning muud meelehead ja päris, kas ei oleks võimalik leida niisugust sulast ja tüdrukut, kes vähema toiduga lepiksid ja peremeest paljaks ei sööks. Tark kostis:

      „Võimalik on asi küll, aga see käib üle minu jõu. Seal pead sa vana peremehe juurde minema, kes sind üksi võib aidata.“

      Seepeale andis ta pikemalt õpetust, kuidas mees kolmel neljapäeva õhtul natuke aega enne keskööd, must jänes kotis, ristteele pidi minema ja seal vilistama, et vanaperemees tuleks.

      „Katsu siis ise, kuidas kaupa saate,“ ütles tark, „mina ei või seal pikemalt mitte aidata. Aga ära lase ennast petta.“

      Mees küsis, kust ta musta jänese pidi saama, ja tark käskis musta kassi kaasa võtta.