– jäävad kindlustamata (Emanuel, 2008). Ameeriklastel ei ole tervisekindlustust kas sellepärast, et seda ei taga tööandja, neile ei anta kindlustust olemasoleva tervisehäda tõttu või on tasu liiga kõrge. Nõnda on tervisekindlustus olnud aastakümneid teemaks teravatele debattidele, mis sillutasid teed Tervishoiureformi vastuvõtmisele märtsis 2010.
Mõningaid Ameerika inimeste pingutusi seoses tervishoiuga kajastas hiljutine 1023 täiskasvanu küsitlus, mida juhtis Harrise koostöö riikliku fondi komisjon (Harrise Interactive for the Commonwealth Fund’s Commission) tervishoiusüsteemi üldtoimimise teemal (2006):
• 50 % olid madalama sissetulekuga täiskasvanud (vähem kui 35 000 dollarit aastas) ja 50 % olid keskmise sissetulekuga täiskasvanud (35 000–50 000 dollarit aastas), kuid mõlemad grupid teatasid tõsistest või väga tõsistest probleemidest arstiarvete ja tervisekindlustuse maksmisel;
• 33 % olid kõrgema sissetulekuga täiskasvanud (50 000–75 000 dollarit aastas), kes teatasid tõsistest probleemidest tervishoiu eest maksmisel;
• 20 % täiskasvanutest oli sissetulek 75 000 dollarit aastas ja nad teatasid tõsistest probleemidest meditsiiniarvetega;
• 75 % 1023 täiskasvanust uskus, et USA tervishoiusüsteem vajab põhjapanevat muutmist või täielikku ümberkorraldamist;
• 42 % sai viimase kahe aasta jooksul võimetut, halvasti koordineeritud või kahjulikku terviseabi;
• 25 % teatas, et nende arst oli soovitanud ravi ilma vajaduseta;
• 17 % teatas, et nende arst tellis analüüsi rohkem kui korra.
Tervise erinevused on hästi dokumenteeritud vähemusrahvuste hulgas, nagu afroameeriklased, põlisameeriklased, aasia-ameeriklased ja latiinod. Valgetega võrreldes esineb neil sagedamini kroonilisi haigusi, suremust ja halvemaid ravitulemusi. Kui kõnelda rassilistest ja etnilistest lahknevustest haiguspõhiselt, siis esineb USA-s afro-ameeriklastel vähki 10 % rohkem kui valgetel ning täiskasvanud afro-ameeriklastel ning latiinodel on ligi kaks korda suurem risk haigestuda diabeeti. Ka esineb vähemusrahvuste seas rohkem kardiovaskulaarset haigust, HIV/aidsi ning väikelaste suremust kui valgetel (Goldberg, 2004). Selleks et üldse tervisealast abi saada, peavad paljud ilma tervisekindlustuseta ameeriklased lootma kiirabihaigla ravile, mis on lisanud rahalise lisakoormuse tervele tervishoiusüsteemile.
Ohtlikud käsimüügiravimid
Käsimüügiravimite ohtlikkusest annab tunnistust fakt, et igal ajahetkel kõrvaldatakse kümned neist müügilt kahjulike kõrvaltoimete pärast. Näiteks teatas Journal of the American Medical Association (JAMA), et pärast igapäevast tülenooli võtmist kahe nädala jooksul olid 40 % isikutest ebanormaalsed analüüsitulemused ja täheldati alaniini aminotransferaasi seerumi kõrgenenud taset (Watkins et al., 2006). See leid näitas, et normaalne tülenooli annus võib põhjustada maksakahjustusi ja põhjustada surma, kui maks on mingil viisil ohustatud. Jaanuaris 2008 saatis MedWatch, USA Toidu- ja ravimiadministratsiooni (Food and Drug Administartion, FDA) ohutuse informatsiooni ja kahjulikest mõjudest teatav programm välja hoiatuse, et käsimüügi köha- ja nohupreparaadid, kaasa arvatud ninatilgad, antihistamiinid, köhasummutajad ja rögalahtistajad, põhjustavad tõsiseid ja potentsiaalselt eluohustavaid kõrvaltoimeid väikelastel. On teatatud surmast, krampidest, kiirest südametegevusest ja teadvusetaseme langusest (Waknine, 2008). Ajaga viivitamine niisuguses hoiatuses on ilmne, sest eelmises teates jaanuaris 2007 hindasid FDA ning Haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention), et 2-aastase perioodi jooksul nähti kiirabiosakondades läbivaatusel 1519 last, nooremat kui 2 aastat, pärast teadaolevat või võimalikku köha- ja nohupreparaatide tarvitamist.
Retseptiravimite kuritarvitamine
Kuna retseptiravimite kuritarvitamine on siin maal kasvav probleem, teatas Riiklik Ravimite Kuritarvitamise Instituut (National Institute on Drug Abuse, NIDA) (2008) ärakuulamisel USA Senati ees, et stimulantide retseptide koguarv on tormiliselt kasvanud ligikaudu 5 miljonilt 1991. aastal kuni ligikaudu 35 miljonini 2007. aastal. Retseptid opiaatidele (hüdrokodooni- ja oksükodoonitooted) on vähehaaval kasvanud umbes 40 miljonilt 1991. aastal ligikaudu 180 miljonini 2007. aastal, kusjuures USA on suurim tarbija. USA saab 99 % maailma kogu hüdrokodoonist (nt Vicodin) ja 71 % oksükodoonist (nt OxyContin). Lisaks saadakse seitset keskkoolide vanemate klasside õpilaste seas kõige üldisemalt kuritarvitatud üheteistkümnest ravimist kas retseptiga või käsimüügist. Mitmed asjaolud on viimasel ajal retseptiravimite kuritarvitamise tõsidust süvendanud, kaasa arvatud väljakirjutatud retseptide arvu drastiline kasv, ravimite kasutamise suurem sotsiaalne soosimine ja farmaatsiafirmade agressiivne turundustöö. Need tegurid koos on aidanud luua retseptiravimitele laia kättesaadavuse. Retseptiravimite suurema kättesaadavusega kaasneb nende kuritarvitamise kasv ja rohkem kui 6 miljonit inimest kuritarvitavad retseptiravimeid (NIDA, 2008).
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
