Orienteerumine investeeringute miiniväljal. Vesa Puttonen

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Orienteerumine investeeringute miiniväljal - Vesa Puttonen страница 3

Orienteerumine investeeringute miiniväljal - Vesa  Puttonen

Скачать книгу

seisavad enamasti silmitsi kolme suure välja­kutsega: 1) vigade tegemine, 2) käitumise kallutatus, ja 3) investeerimis­lõksudesse langemine teadmiste, kogemuste või enese­distsipliini puudumise tõttu, sestap ei ole võimalik paremaid valikuid teha. Vigade tegemine on investeerimise lahutamatu osa, eriti algajate investorite puhul. Nagu Iiri luuletaja ja näitekirjanik Oscar Wilde on öelnud: „Kogemused on lihtsalt nimi, mille anname oma vigadele.“ Ehkki ajas tagasi rändamine oma vigade parandamiseks ei ole võimalik, on võimalik vigadest õppida ja nende kordamist vältida. Seega on vead õppimise verstapostid.

      Inimesed võivad olla ka iseenda suurimad vaenlased. Nad kannatavad mitme käitumusliku või psühholoogilise kallutatuse käes, mis mõjutavad nende hindamis- ja otsustusvõimet. Kallutatus ei ole midagi muud kui eelsoodumus eksida. Seega – kallutatus on eelarvamus või soodumus teha otsuseid sellal, kui juba ollakse mõne valitseva veendumuse mõju all.

      Investorid võivad langeda ka investeerimislõksudesse. Investeerimismaailmas on investeerimislõks miski, mis võib tuua kaasa suure kaotuse põhikapitalis või võimalustes teha tootlikke investeeringuid. Ehkki selliste lõksude ohvriks langemine ei kujuta endast tõenäoliselt surmahoopi, võib see tunduvalt vähendada teie isiklikku jõukust, takistada teil saavutamast oma finantseesmärke ja lüüa kõikuma teie enesehinnangu.

      Investorid ei pruugigi teada, miks nad teevad selliseid investeerimisotsuseid, nagu nad teevad. Kehvad otsused võivad olla tingitud kehvadest nõuannetest, valest nõuandjast või valest otsustamismetoodikast. Nii mitmedki algajad investorid pühendavad liiga vähe tähelepanu investeerimisest aru saamisele ja nende käsutuses olevatele valikutele. Võib juhtuda, et nad pühendavad oma investeerimisportfelli haldamisele isegi vähem aega kui oma puhkuse planeerimisele või auto valimisele!

      Mõistlike investeerimisotsuste tegemine on osa finantskirjaoskusest. Finantskirjaoskus on võime mõista, kuidas raha maailmas funktsioneerib: kuidas inimesed raha teenivad või saavad, kuidas nad rahaga ümber käivad ja kuidas nad seda suurema jõukuse loomiseks investeerivad. Finantsiline kirja­oskus viitab ka oskuste ja teadmiste kogumile, mis võimaldab inimestel teha teadlikke ja tõhusaid otsuseid ning kasutada kõiki oma finantsressursse. Finantskirjaoskus on tähtis, sest paljud inimesed korraldavad oma rahaasju omaenda heaolu tagamiseks puudulikult. Kehv finantskirjaoskus läheb inimestele igal aastal maksma kümneid miljardeid dollareid.

      Finantskirjaoskamatus on nagu vihmavalingus olles püüda vihmapiiskade vahel hüpelda, kuid […] lõpuks saate ikkagi märjaks.

      Johnnie Dent jr

      Finantskirjaoskajaks saamine nõuab tavaliselt tundide­pikkust õppimist ja jõupingutust ning tavaliselt saavutatakse see pika aja jooksul.

      Ehkki finantsiliselt vormi jõudmine võib näida hirmutav eesmärk, ei ole see teostamatu unistus juhul, kui olete valmis otsima abi. Ehkki ka targad investorid teevad vigu, lasevad psühholoogilistel eelarvamustel oma otsuseid mõjutada ja komistavad investeerimislõksudesse, teevad nad seda kindlasti harvem kui nende vähemtaiplikud kolleegid. Väiksemate erialaste teadmistega investorid peavad oma finantsvikatit ihuma.

      Kust alustada

      Investorid leiavad end vahel samalaadsest olukorrast, kus Alice oli Lewis Carrolli raamatus „Alice Imedemaal“. Teelahkmele jõudnud, küsib Alice Irvik Kassilt:

      Alice: Kas Sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?

      Irvik Kass: See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda.

      Alice: Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu.

      Irvik Kass: Siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed.

      Alice: – kui ma ikka kuskile jõuan.

      Irvik Kass: Oh, selle peale võid kindel olla, kui sa ainult kõnnid küllalt kaua.1

      Siht ilma plaanita on lihtsalt soov.

      Antoine de Saint-Exupery

      Selle loo moraal seisneb selles, et alustada tuleb algusest, ja tuleb teada, millist teed mööda minna. Nagu pesapallimeeskonna New York Yankees kuulus mängija ja pesapallikuulsuste halli liige Yogi Berra on kord öelnud: „Pead olema ettevaatlik, kui sa ei tea, kuhu sa teel oled, sest sa ei pruugi sinna jõuda.“ Erinevalt Alice’ist peaksid investorid oma investeeringuid planeerides tuginema selgetele eesmärkidele ning seejärel otsustama, milline on nende saavutamiseks asjakohane tee. Kahjuks tõmbavad paljusid investoreid kaasa uusimad investeerimise moeröögatused või nad keskenduvad lühiajalisele investeerimis­tulule – selle asemel, et järgida kava, mis peaks aitama neil oma pikaajalisi eesmärke saavutada.

      Investorid võivad oma finantseesmärkide saavutamiseks järgida mitut erinevat rada. Üks rada on „minna üksinda“. Kui teil on kavatsus oma investeeringuid hallata ise, siis tahate olla veendunud, et olete piisavalt pädev seda tegema. Teine võimalus on kasutada kvalifitseeritud spetsialisti teenuseid. Koostöö finantsnõustajaga ja ise oma finantsplaanide seadmine ei välista teineteist. Isegi kui otsustate kasutada finantsnõustaja teenuseid, peaksid teil olema vähemalt elementaarsed teadmised isiklike rahaasjade haldamisest, eriti investeerimisest – et mõistaksite nõuandeid, mida saate ning teaksite, milliseid küsimusi esitada. Koostöö tegemine investeerimisnõustajaga ei tähenda sugugi veel seda, et võite omaenda vastutusest loobuda. Kolmas võimalus on kasutada robotnõustajat. Need uued digitaalsed platvormid suudavad investeerimisportfelli hallata vaid murdosa eest neist kulutustest, mis kulub inimnõustajale, kuid neil on ka mitmeid puudusi.

      Parim viis oma investeerimisedu mõõta ei ole mitte vaadata, kas lööte turgu või mitte, vaid see, kas olete pannud paika finantskava ja käitumispõhimõtted, mis tõenäoliselt viivad teid sinna, kuhu tahate jõuda.

      Benjamin Graham

      Olenemata sellest, millise tee valite, algab protsess ikkagi oma finantseesmärkide paika panemisest. Üldiselt on investeerimise põhieesmärk jõukuse loomine. Kui olete juba jõukas, siis on teil vaja oma vara säilitada. „Jõukas“ olemine on inimesiti erinev ja sõltub suuresti teie meelelaadist ja elustiilist. Võib-olla tähendab jõukas olemine seda, et teil puuduvad rahalised piirangud ja teie vara ületab mingi konkreetse taseme, või et te ei pea enam tööd tegema. Ükskõik kuidas te jõukust ka ei määratleks, on investeerimise põhieesmärk selle loomine.

      Tehes kõike ise

      Kui otsustate minna isetegemise või ise enda juhendamise teed, peate haldama ise oma rahaasju, sealhulgas ka oma investeeringuid. Enamikele on rahalise heaolu, sh pensioniplaneerimisest saanud ülesanne, millega püütakse iseseisvalt hakkama saada. Miks? Inimesed ei tööta üldjuhul organisatsioonides, mis pakuvad neile konkreetseid finants- või investeerimis­nõuandeid. Seega peate ise arendama oma oskusi isiklike rahaasjade majandamiseks. Isegi kui te töötate organisatsioonis, mis pakub kogumispensioniskeemi, on finantsmaailmas toimunud nihe määratud väljamaksega pensioniskeemidelt määratud sissemaksetega pensioniskeemidele ning viimati nimetatutest on nüüdseks saanud erasektoris valdav eelistus. Määratud väljamaksega pensioniskeemis lubab tööandja pensioniks kindlat kuumakset, mis on ette määratud valemiga, mis arvestab tööandja sissetulekute ajalugu, töötamise aega ja tema vanust. Nende maksete tegemise riski kannab tööandja. Seevastu määratud sissemaksetega pensioni­skeemide puhul teevad tööandjad ja töötajad kindlaid makseid isiklikule kontole, kust need summad edasi investeeritakse. Töötaja otsustab, kuhu see raha investeeritakse ning seega on investeerimisrisk ja teenitud tulu tema, mitte tööandja kanda. Niisiis on teadmine, kuidas oma rahaasju planeerida ja raha investeerida, muutunud tähtsamaks kui kunagi varem.

Скачать книгу