küsimused on lahendatud, kui Poeg on teda täiendava Lõpmatu Vaimu Tütrega tõhusa ja ühistoimelise töise liidu sõlminud, siis panevadki mainitud Universumi-Poeg ja kõnealune Universumi-Vaim aluse sellele ühendusele, millest on määratud saama nende kohaliku universumi laste lugematute hulkade algallikas. Selle sündmusega seoses muutub olemuslikult Paradiisi Lõpmatu Vaimu fookustumine Loovas Vaimus ning temas saavad ilmsiks kohaliku universumi Emavaimu isikulised omadused.
21:2.10 (236.8) Sellest hoolimata, et kõik Loojad-Pojad sarnanevad jumalikult oma paradiislike vanematega, ei ole ükski neist täpselt teise moodi: igaüks on nii oma olemuse kui ka isiksuse poolest kordumatu, eriline, ainukordne ja algupärane. Ja kuna igaüks on oma maailma eluplaani arhitekt ja looja, siis kindlustab just mainitud erilisus selle, et eripärased on ka nende haldusalad — ja seda Miikaelist lähtuva elueksistentsi igas kujus ja faasis, mis võib olla kas loodud või siis seal hiljem arenenud. Järelikult erinevad ka ühe või teise kohaliku universumi sünnipära olevad loodud-olendite klassid omavahel üsna suuresti. Pole olemas kahte kohalikku universumit, mida haldaksid või asustaksid kahese päritoluga, omavahel igas suhtes täiesti identsed põlisolendid. Kõikides superuniversumites on pooled nende loomupärastest omadustest üsna sarnased, sest tulenevad ühetaolistest Loovatest Vaimudest, aga teine pool, mis lähtub üksteisest erinevatest Loojatest-Poegadest, on erinev. Kuid selline mitmepalgelisus ei iseloomusta neid loodud-olendeid, kes pärinevad ainult Loovast Vaimust, ega ka neid tähtsaid olendeid, kelle koduks on keskne universum või superuniversumid.
21:2.11 (237.1) Kui Miikael-Poeg ei viibi oma universumis, siis juhib selle valitsust esmasündinud põlisolend, Helkjas Hommikutäht, kes on kohaliku universumi täitevjuht. Niisugusel ajal on Päevilt Ühtsete nõuannetel ja toetusel hindamatu väärtus. Selliste eemalolekute ajaks usaldab Looja-Poeg ülemjuhtimise omaenese vaimse kohaloleku suhtes asustatud maailmades ning oma surelike laste südameis oma kaaslase, Emavaimu kätte. Kohaliku universumi Emavaim jääb alati selle universumi keskusesse, kust tema toetav hoolitsus ja vaimne hoolekanne küünib selle areneva valdusala kõige kaugematessegi osadesse.
21:2.12 (237.2) Püsivaks muutunud ainelise loodu sujuvaks juhtimiseks ei ole Looja-Poja isikuline kohalolek oma kohalikus universumis tingimata vajalik. Niisugused Pojad võivad reisida Paradiisi, ja nende universumid jätkavad ikka endiselt oma hoogsat liikumist kosmoses. Nad võivad võimuohjad käest anda, et kehastuda aja lasteks, aga ikka keerlevad nende valdused endiselt oma keskme ümber edasi. Mitte mingisugune aineline moodustis ei saa olla sõltumatu Paradiisi absoluutse gravitatsiooni mõjuväljast ega Määratlematu Absoluudi kosmilise kohaloleku ülemjuhtimisest.
3. Kohaliku universumi suveräänsus
21:3.1 (237.3) Paradiisi-Kolmsuse nõusolekul ja vastavat superuniversumit juhendava Meistervaimu kinnitusel eraldatakse Loojale-Pojale universumis teatav tegutsemispiirkond. Selle tulemusel tekib füüsiline valdamisõigus, kosmiline rentimine. Ent Miikael-Poja tõus niisugusest esialgsest ja piiranguteta valitsemisstaadiumist väljateenitud suveräänsuse kogemuslikku ülimuslikkusse saab teoks tema isiklike kogemuste tulemusel universumi loomistöös ja kehastunud kujul toimunud annetumistes. Kuni annetumistega väljateenitud suveräänsuse saavutamiseni valitseb ta Kõikse Isa asemikuna.
21:3.2 (237.4) Iga Looja-Poeg võiks ükskõik mis ajal oma isikliku loodu üle täieliku suveräänsuse kehtestada, ent ta käitub targasti ega toimi nõnda. Kui ta omistaks endale enne loodud-olendina annetumisi ülima suveräänsuse, mis on välja teenimata, siis lahkuksid tema kohalikust universumist seal viibivad Paradiisi-isiksused. Ent terves aegruumilises loodus ei ole seda veel kunagi juhtunud.
21:3.3 (237.5) Loojalikkuse fakt kõneleb suveräänsuse täielikkusest, aga Miikaelid eelistasid selle kogemuslikult välja teenida ja säilitasid sel kombel oma koostöö kõikide kohaliku universumi haldurkonnaga liitunud Paradiisi-isiksustega. Meile ei ole teada, et ükski Miikael oleks ealeski teisiti käitunud, ehkki neil olnuks selleks võimalus — on nad ju tõepoolest vaba tahtega Pojad.
21:3.4 (237.6) Looja-Poja suveräänsus kohalikus universumis teeb läbi kuus, aga võib-olla ka seitse kogemusliku avaldumise järku. Need saavad ilmsiks sellises järjekorras:
21:3.5 (237.7) 1. algne asevalitsejalik suveräänsus — esialgne mõjuvõim, mida rakendab Looja-Poeg üksinda, enne kui tema kaaslaseks olev Loov Vaim on endale saanud isikulised omadused;
21:3.6 (237.8) 1. ühine asevalitsejalik suveräänsus — paradiisliku paari ühine valitsemine pärast seda, kui Universumi Emavaim on saavutanud isiksuse;
21:3.7 (238.1) 2. suurenev asevalitsejalik suveräänsus — Looja-Poja kasvav mõjuvõim tema seitsme annetumise kestel loodud-olendina;
21:3.8 (238.2) 3. ülim suveräänsus — seitsmendale annetumisele järgnev kindlalt väljakujunenud mõjuvõim. Nebadonis sai ülim suveräänsus alguse siis, kui Miikael oli lõpetanud annetumise Urantial. Teie planeedi ajaarvamise järgi on see väldanud veidi enam kui tuhat üheksasada aastat;
21:3.9 (238.3) 4. kasvav ülim suveräänsus — arenenud suhe, mis võrsub sellest, et enamik loodud-olenditega asustatud maailmadest stabiliseerub valgusesse ja ellu. Teie kohalikus universumis kuulub see järk praegu veel kuhugi tulevikku;
21:3.10 (238.4) 5. kolmsuslik suveräänsus — avaldub siis, kui kogu kohalik universum stabiliseerub valgusesse ja ellu;
21:3.11 (238.5) 6. ilmutamata suveräänsus — tulevasse universumiajastusse kuuluvad, praegu veel tundmatud suhted.
21:3.12 (238.6) Kui Looja-Miikael kavandatud kohalikus universumis algse asevalitsejaliku suveräänsuse vastu võtab, tõotab ta Kolmsusele vandega mitte võtta endale ülimat suveräänsust enne, kui ta on sooritanud seitse loodud-olendina annetumist ja seda on kinnitanud superuniversumi valitsejad. Kui aga Miikael-Poeg ei saaks oma tahtmist mööda endale niisugust väljateenimata suveräänsust võtta, ei oleks ka mõtet tõotada, et ta seda ei tee.
21:3.13 (238.7) Isegi annetumiseelsete ajastute vältel valitseb Looja-Poeg oma haldusalas peaaegu et ülimalt siis, kui selle üheski osas ei tule ette teisitimõtlemist. Valitsemisvõimu piiratus tuleks vaevalt üldse ilmsikski, kui suveräänsust kunagi miski ei ähvardaks. See suveräänsus, mida rakendab annetumiseelne Looja-Poeg niisuguses universumis, kus vastuhakkamist ei tunta, ei ole suurem kui suveräänsus mässulises universumis, kuid esimesel juhul ei ole suveräänsuse piirangud ilmsed, teisel juhul nad aga on seda.
21:3.14 (238.8) Selleks puhuks, kui Looja-Poja mõjuvõimu või haldustegevust peaks iganes ähvardatama, rünnatama või ohtu seatama, on ta end igaveseks sidunud tõotusega oma isiklikku loodut toetada, hoida ja kaitsta ning vajaduse korral ka päästa. Niisuguseid Poegi võivad tülitada või kimbutada ainult nende omaloodud olendid või siis kõrgemad olendid, kui nad seda tahaksid. Võib arvata, et kohalikust universumist kõrgematelt tasanditelt pärinevad „kõrgemad olendid” ei hakka tõenäoliselt tülitama Loojat-Poega, ja see ongi tõsi. Aga nad saaksid nii käituda, kui nad seda tahaksid. Vooruslikkus on isiksuste puhul tahteline ja olendid, kellel on vaba tahe, ei ole automaatselt õiglase meelega.
21:3.15 (238.9) Enne annetumiselujärgu lõpetamist valitseb Looja-Poeg mõningate endakehtestatud suveräänsuspiirangutega, ent pärast annetumisteenistuse sooritamist teeb ta seda, toetudes omaenese tegeliku kogemuse jõule, mille ta sai eri loodud-olendite kujus ja nendesarnasena. Kui Looja on seitse korda oma loodud-olendite seas viibinud, kui annetumiselujärk on lõppenud, siis on ta kätte saanud ülima universumimõjuvõimu, temast on tulnud Meister-Poeg — suveräänne ja ülim valitseja.
21:3.16 (238.10) Menetlus, mille kaudu saavutatakse ülim suveräänsus kohalikus universumis, kätkeb endas järgmised seitse kogemuslikku astet:
21:3.17
