Jumal on universumi loomisel midagi endast andmata jätnud, siis annetab ta selles osas oma valduste surelikele ohtra heldusega Mõttekohandajaid, aja Saladuslikke Järelevaatajaid, kes elavad nii kannatlikult igavese elu surelikes kandidaatides.
32:4.12 (364.2) Kõikne Isa on valanud end välja, et kogu loodu saaks rikkaks nii isiksuste kui ka vaimsete saavutuste potentsiaali poolest. Jumal on andnud meile ennast, et me saaksime olla temasarnased, ja on võimust ja hiilgusest endale jätnud vaid selle osa, mis on vajalik, et säilitada seda, mille armastamise nimel ta on niimoodi kõigest muust loobunud.
5. Igavene ja jumalik eesmärk
32:5.1 (364.3) Universumite kulgemisel läbi kosmose on oma suur ja auline eesmärk. Kogu teie surelik heitlus ei ole sugugi asjatu. Me kõik moodustame osa tohutust kavast, hiiglaslikust ettevõtmisest, ja just selle ettevõtmise määratu suuruse tõttu on võimatu sellest korraga ja ühe elu jooksul eriti palju näha. Me kõik moodustame osa igavesest projektist, mida juhendavad ja mille töötavad välja Jumalad. Kogu see imepärane ja universaalne mehhanism kulgeb majesteetlikult läbi kosmose Esimese Suure Allika ja Keskme piiritu mõtte ning igavese eesmärgi muusika taktis.
32:5.2 (364.4) Igavese Jumala igavene eesmärk on kõrge vaimne ideaal. Ajalikud sündmused ja ainelise eksistentsi heitlused on vaid ajutised tellingud, mis on sillaks teisele poole, vaimse reaalsuse ja taevase eksistentsi tõotatud maale. Teil surelikel on muidugi raske igavese eesmärgi ideed mõista; te olete tegelikult võimetud mõistma igaviku mõtet, midagi, mis kunagi ei alga ja kunagi ei lõpe. Kõigel, mida teie tunnete, on olemas lõpp.
32:5.3 (364.5) Rääkides indiviidi elust, maailma kestusest või suvalise omavahel seotud sündmusteahela kronoloogiast, näib, et neil juhtudel on tegemist isoleeritud ajavahemikuga; kõigel näib olevat algus ja lõpp. Ja näib, et niisuguste järjestikuste kogemuste, elude, ajastute või epohhide seeria moodustab sirge tee, mida mööda sõites isoleeritud ajalik sündmus vuhiseb hetkega üle igaviku piiritu näo. Aga kui me vaatame seda kõike lava tagant, näeme tänu kõikehõlmavamale pildile ja täielikumale arusaamisele, et niisugune seletus on ebapiisav, seostamatu ja täiesti ebasobiv selleks, et ajalikke toiminguid seletada ning neid muul viisil nende aluseks olevate eesmärkide ja igaviku põhireageeringutega korrelatsiooni viia.
32:5.4 (364.6) Et seda surelikule meelele seletada, on minu arvates mõttekam kujutleda igavikku tsüklina ja igavest eesmärki lõputu ringina, kus igavikutsükkel on aja aineliste tsüklitega mingil viisil sünkroniseeritud. Mis puutub igavikutsükliga seotud ja sellesse kuuluvatesse ajasektoritesse, siis oleme sunnitud mõistma, et niisugused ajutised epohhid sünnivad, elavad ja surevad täpselt samamoodi kui sünnivad, elavad ja surevad ajutised ajalikud olendid. Enamik inimolendeid sureb sellepärast, et nad ei ole saavutanud Kohandajaga ühtesulamise vaimset taset; suremisel asetleidev metamorfoos on neile ainus võimalik viis pääseda aja köidikutest ja ainelise loodu ahelatest ning seega seada oma vaimsed sammud igaviku kulgemise järgi. Olles üle elanud ajaliku proovielu ja ainelise eksistentsi, on teil võimalik jätkata retke igavikus, isegi igaviku osana, liikuda igavesti koos kosmosemaailmadega mööda igaveste ajastute ringi.
32:5.5 (365.1) Ajasektorid on nagu isiksuse välgatused ajalikus vormis: nad ilmuvad korraks ja on siis inimeste silmist kadunud, ilmudes taas uute toimijate ja jätkuvate teguritena kõrgemas elus igavese ringi lõputus liikumises. Igavikku saab vaevalt kujutleda sirge teena, arvestades meie uskumust, et piirideta universum liigub tohutult pikaks venitatud ringina ümber Kõikse Isa keskse asupaiga.
32:5.6 (365.2) Tegelikult on igavik ajalikule piiritletud meelele arusaamatu. Te lihtsalt ei suuda seda haarata, te ei saa sellest aru. Minagi ei kujuta seda endale täielikult ette, ja kui ma suudaksingi seda teha, oleks mul võimatu oma ettekujutust inimmeelele edasi anda. Kuid ma olen siiski igati püüdnud kirjeldada veidi meie vaatepunkti, rääkida teile midagi sellest, kuidas meie igavestest asjadest aru saame. Ma püüan aidata teie mõtetel kristalliseeruda nende väärtuste osas, mis on oma olemuselt piiritud ja igavese tähtsusega.
32:5.7 (365.3) Jumala meeles on plaan, mis hõlmab kõiki tema tohutute valduste loodud-olendeid, ja see plaan on piiritute võimaluste, piiramatu progressi ning lõputu elu igavene eesmärk. Ja niisuguse võrratu tee piiritud aarded kuuluvad teile, kui te nende poole püüdlete!
32:5.8 (365.4) Ees on igavikuline siht! Teie ees on jumalikkuseni jõudmise avastusretk! On alanud võidujooks täiuse suunas! Kõik soovijad võivad liituda ja iga inimese pingutusi kroonib kindel võit, kui ta jookseb usu ja usalduse jooksu, juhindudes tee igal sammul oma sisimas elavast Kohandajast ja sellest Universumi Poja heast vaimust, mida on nii lahkelt kõigele lihalikule välja valatud.
32:5.9 (365.5) [Esitanud Vägev Sõnumitooja, kes on ajutiselt kinnistatud Nebadoni Kõrgeima Nõukogu juurde ja kellele selle missiooni on määranud Salvingtoni Gabriel.]
Urantia raamat
<< 32. Kiri | Osad | Sisukord | 34. Kiri >>
33. Kiri
Kohaliku universumi haldamine
33:0.1 (366.1) POLE kahtlust, et Kõikne Isa valitseb oma tohutu suure loodu üle, aga ta funktsioneerib kohaliku universumi haldamisel Looja-Poja isiku kaudu. Muul viisil Isa kohaliku universumi haldusasjades isiklikult ei osale. Need küsimused on usaldatud Looja-Poja ja kohaliku universumi Emavaimu ning nende paljude laste hooleks. See Poeg koostab ja viib ellu kohaliku universumi plaane, tegevussuundi ja haldusakte ning delegeerib koos oma Vaimust kaaslasega täidesaatva võimu Gabrielile ja õigusemõistmise võimu Tähtkujude Isadele, Süsteemi Suveräänidele ja Planeedivürstidele.
1. Nebadoni Miikael
33:1.1 (366.2) Meie Loojas-Pojas on isikustunud 611 121. originaalkontseptsioon piiritust identiteedist, mis pärineb üheaegselt Kõiksest Isast ja Igavesest Pojast. Nebadoni Miikael on „ainusündinud Poeg”, kelles see 611 121. universaalne kontseptsioon jumalikkusest ja lõpmatusest on isikustunud. Tema keskus on Salvingtonil kolmeses valguse eluasemeilmas. Ja see asupaik on korraldatud nii seepärast, et Miikael on kogenud elu intellektiolendi eksisteerimise kõigis kolmes faasis: vaimses, morontia- ja ainelises faasis. Temast räägitakse mõnikord kui Kristus Miikaelist, sest seda nime seostatakse tema seitsmenda ja viimase annetumisega Urantiale.
33:1.2 (366.3) Meie Looja-Poeg ei ole Igavene Poeg — Kõikse Isa ja Lõpmatu Vaimu eksistentsiaalne Paradiisi-kaaslane. Nebadoni Miikael ei ole Paradiisi-Kolmsuse liige. Vaatamata sellele on meie Meister-Pojal tema valitsemisaladel kõik jumalikud omadused ja võim, mida avaldaks Igavene Poeg ise, kui ta oleks tegelikult Salvingtonil kohal ja tegutseks Nebadonis. Miikaelil on isegi rohkem võimu ja volitusi, sest ta mitte üksnes ei kehasta Igavest Poega, vaid ka esindab täielikult ja kehastab tegelikult Kõikse Isa isiksuse kohalolekut selle kohaliku universumi jaoks ja selles. Ta esindab isegi Isa-Poega. Nende suhete tõttu on Looja-Poeg kõige võimsam, mitmekülgsem ja mõjukam kõigist jumalikest olenditest, kes suudavad otseselt hallata arenevaid universumeid ja olla isiklikult kontaktis ebaküpsete loodud-olenditega.
33:1.3 (366.4) Meie Looja-Poeg avaldab kohaliku universumi keskusest samasugust vaimset tõmbejõudu, vaimu gravitatsiooni, nagu tooks esile Paradiisi Igavene Poeg, kui ta oleks Salvingtonil isiklikult kohal, isegi rohkem, sest Universumi Poeg on ka Kõikse Isa kehastus Nebadoni universumis. Loojad-Pojad on Paradiisi Isa-Poja vaimsete jõudude isiksusekeskused. Loojad-Pojad on Seitsmekordse
