[buzz]. Anders de la Motte

Henrik Pettersson – HP – põgeneb. Sellest on möödas neliteist kuud, kui ta salapärase mobiiltelefoniga tõmmati talle peaaegu elu maksnud saatanlikku tõelisusmängu. Aga ehkki tal on nüüd kõik, mida ihkas: vabadus, raha ja minimaalselt vastutust, pole ta siiski rahul. Ta tunneb puudust Mängust saadud närvikõdist. Mugav elu läheb pikapeale igavaks ja koos süveneva unetusprobleemiga on tal üha raskem fantaasiat tegelikkusest eristada. Vahel tabab ta ennast peaaegu lootmast, et Mäng talle kannule jõuaks. Kui ta saab tuttavaks Anna Argosega, tundub tulevik tasapisi taas helgemaks muutuvat. Naine on täpselt tema tüüp – rikas, elukogenud ja ilus. Kuid selle cool’i pealispinna all hakkab HP aimama midagi rahutuks tegevat. Naine justkui kardaks kedagi – või midagi. Ja siis veel see tema telefoniasi… Rebecca Norméni jaoks peaks nüüd, kus tema minevik teda enam ei piina, elu lihtsam olema. Ta on ülendatud ihukaitserühma ülemaks ja isiklikus plaanis terendab ees kooselu. Sellest hoolimata on tal raske oma kohta leida. Kogu uus elu tundub mingil kombel ebatõeline, nagu ei kuulukski see talle. Siis kuuleb ta veebifoorumist, kus anonüümne kirjutaja, end MayBeyks nimetav politseinik, hakkab järsku otse tema poole pöörduma, nagu oleksid nad omavahel tuttavad. Ja see, millest MayBey kirjutab, on pehmelt öeldes murettekitav… Sedamööda, kuidas jälitajad HP-le ja Rebeccale pikkamööda lähemale tulevad, jõuavad neile kannule ka küsimused. Mis on tegelikkus? Keda võib usaldada? Ja kas on võimalik kaitsta end ohu eest, mida võib-olla pole olemaski? Loe ka triloogia esimest osa „Geim“.