Nii palju kurjust. Silja Vaher

"Inimene on tapetud. Noor naine. Metsas," suudab Laura öelda ja minestab. Tanel tõstab neiu sülle, viib tuppa ning asetab diivanile. Seejärel läheb ta kiiresti kööki, laseb klaasi külma vett ja ruttab tagasi. Tüdruku pead veidi ülespoole kergitades tõstab Tanel klaasi neiu suu juurde. Toibudes rüüpab Laura paar lonksu, vaatab mehele otsa ja ütleb uuesti: «Naine … tapetud.» … Laura nägemusest saab alguse sündmustejada, kus vahelduvad tegelased ja kahtlusalused. Ootamatud pöörded lisavad põnevust ja tõeline süüdlane selgub alles üsna raamatu lõpus. "Nii palju kurjust" on järg raamatule «Uurija».