ning kastmed kokku segama, sest keegi teine poleks osanud seda nii hästi teha.
Caro asus tööle juba siis, kui Araminta ja Hannah Covent Gardenisse läksid. Ta valmistas sotelties’d, mille vaieldamatu ekspert ta oli.
Sotelties’d olid delikatessid, mida valmistati suhkrust. Need fantastiliste kujudega palad sobisid suurepäraselt söömaja kunstiliseks finaaliks.
Sir Gilbert oli oma tütardele mõnuga maailmakuulsaid sotelties’d kirjeldanud. Ta luges nende kohta vanadest raamatutest, mis kirjeldasid uhkeid prantsuse ja inglise pidusööke.
Näiteks luges ta ette koha, kus kirjeldati magustoite, mis olid katnud Henry V lauda, kui ta abiellus oma prantsuse päritolu pruudi Catherine’iga. Üks kirjeldatud sotelties kujutas pesal istuvat pelikani, teine püha Catherine’i, keda ümbritsesid inglid.
„Need pidid küll olema liiga ilusad, et neid süüa,“ arvas Caro, kui ta oli veel väikene tüdruk.
„Ma kujutan ette, et pärast seda, kui need olid maalitud, kullatud ja räpaste sõrmedega vormitud, maitsesid nad suure tõenäosusega üsna ebameeldivalt,“ oli sir Gilbert lakooniliselt märkinud.
Samas võisid sotelties’d olla väga huvitavad.
Araminta avastas, et Caro oli valmistanud suure suhkrust korvi, mis oli roosade roosidega kaunistatud ja suhkruglasuuriga kaetud maasikate, kristalliseeritud kannikeste ning väikeste martsipaniküpsistega täidetud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
